CO2 heitmekvoodi tonnihind ulatus viimati üle 80 euro eelmise aasta lõpus. Jaanuari keskel langes see alla 70 euro ja on märtsis olnud valdavalt vähem kui 60 eurot.

Eesti Energia energiakaubanduse juht Armen Kasparov ütles ERR-ile, et selle taga on mitu asjaolu.

"Hinda on alla toonud tööstuse ja majanduse langus Euroopas – tööstustoodangu vähenemise tõttu tekib tööstuses heitmeid vähem ning majandustulemuste parandamiseks kasutatakse sageli kvootide müüki. Täiendav pakkumine turul viib kvoodi hinda alla," selgitas ta.

Samuti mõjutab kvootide nõudlust ja seega ka hinda kiire taastuvenergia areng ja heitmete vähenemine fossiiljaamades.

"Lisaks võimendab olukorda ka gaasi madal hind, mille tõttu pääsevad gaasijaamad turule elektrit tootma enne süsinikuintensiivsemaid söe- ning põlevkivijaamu," ütles Kasparov.

Heitmekvoodi hinda on allapoole toonud ka asjaolu, et Euroopa Komisjon müüb täiendavalt kvoote, et kompenseerida Venemaa kütuseimpordi asendamise kulu.

"Kokkuvõttes kvootide turul on nõudlus vähenenud ja pakkumine suurenenud, seetõttu on läinud ka CO2 kvoodi hind turul alla," tõdes Eesti Energia energiakaubanduse juht.

Kvoodi hinna langus kahandab ka Eesti riigi tulusid.

Riik müüb enampakkumisel igal aastal kindlas mahus CO2 heitmekvooti. Kvoodi ostjaiks on Euroopa ettevõtjad ja kogus sõltub sellest, mitu tonni heitgaase nad õhku paiskavad.

Eelmisel aastal teenis Eesti CO2 kvoodi müügist 358 miljonit eurot, sest kvoodi hind oli suure osa aastast 90 euro juures ja tõusis isegi üle 100 euro piiri tonni kohta.

Mullu müüs Eesti 4,3 miljoni tonni jagu heitmekvooti, tänavu on see maht 3,9 miljonit tonni ning järgmisel aastal veidi üle 3,4 miljoni tonni.

Pool saadud tulust tuli varem kulutada kliimaeesmärkide saavutamisele ning teine pool suunati riigikassasse, kuid alates sellest aastast kehtib uus reegel, mille kohaselt tuleb kogu laekunud tulu suunata kliima- ja energeetikaeesmärkidesse.