Bulgaariat ootavad erakorralised valimised

Bulgaaria valitsusse kuuluv paremtsentristlik erakond GERB teatas pühapäeval, et see taandub läbirääkimistest oma senise liberaalse koalitsioonipartneri PP-DB-ga. Bulgaaria erakondliku maastiku killustatus tähendab, et valitsuskoalitsiooni kukkumise tagajärjel toimuvad riigis erakorralised valimised.
Kui eelmise suve alguses sõlmisid Bulgaaria 2023. aasta parlamendivalimised võitnud GERB ja teiseks jäänud PP-DB koalitsioonilepingu, nõustus GERB loovutama PP-DB-le üheksaks kuuks peaministri ametikoha ning juuni alguses astus ametisse PP-DB esindaja Nikolai Denkov.
Koalitsioonilepingu kohaselt pidi Denkov astuma märtsi alguses tagasi ja saama välisministriks, samas kui senine välisminister, GERB-i esindaja Mariya Gabriel pidi saama peaministriks.
Kuigi Denkov astus tagasi, ei suutnud GERB ja PP-DB kokku leppida ministrikohtade jaotuses. GERB soovis lisaks peaministrikoha saamisele säilitada ka välisministri ametikohta, pakkudes PP-DB-le vastutasuks senisest rohkem teisi ministrikohti. PP-DB ei olnud ettepanekuga nõus ning senised koalitsioonipartnerid hakkasid süüdistama üksteist kokkuleppe rikkumises.
Pühapäeval teatas GERB-i esindaja, et erakond taandub läbirääkimistest, Gabriel taandab oma kandidatuuri peaministri kohale ning erakond ei kavatse midagi PP-DB-ga arutada enne uute valimiste tulemuste selgumist, kirjutab Euractiv.
"Kõik on läbi. Pärast valimisi alustame läbirääkimisi. On aeg, et meie erakonna suhtes alanud poliitiline väljapressimine lõpeks," ütles GERB-i esindaja Denitsa Sacheva, nimetades väljapressimiseks PP-DB käitumist.
Kuna PP-DB ei suuda tõenäoliselt moodustada enamusvalitsust ilma GERB-ita, ootavad Bulgaariat juba kuuendad valimised kolme aasta jooksul. Erakorralised valimised võivad kahjustada Bulgaaria väljavaateid liituda järgmise aasta alguses euroala ja Schengeni viisaruumiga, nagu seadis endale eesmärgiks kokku varisenud koalitsioon.
GERB-i peaministrikandidaat Gabriel ütles hiljuti samuti, et GERB ja PP-DB ei erine üksteisest peamistes küsimustes nagu korruptsiooni vastu võitlemine, justiitsreform ja õiguskaitseorganite reform.
Samuti toetavad mõlemad erakonnad Ukraina abistamist, samas kui opositsioonilised erakonnad Taassünd (Vazrazhdane), vasakpopulistlik BSP ja populistlik ITN ei toeta Ukraina abistamist ning nõuavad samuti erakorralisi valimisi.
Bulgaaria politoloogi Dimitar Ganevi sõnul oleks hea, kui erakorralised parlamendivalimised toimuksid koos 9. juunil aset leidvate Euroopa Parlamendi valimistega. Vastasel juhul oleks valimisosalus väga madal Bulgaaria valijate väsimuse tõttu.
Ganev lisas, et pärast valimisi peaksid GERB ja PP-DB istuma uuesti läbirääkimislaua taha, sest hetkel puudub riigi kahe suurima erakonna ühisele liidule alternatiiv.
Arvamusküsitluste järgi pole erakondade toetused eriti muutunud võrreldes viimaste parlamendivalimistega. Märtsi alguses uuringufirma Gallup International avaldatud arvamusküsitluse järgi saaks GERB 26,4 protsenti häältest, mis oleks ainult 0,1 protsendipunkti võrra halvem tulemus kui aasta tagasi. Teiseks jääks PP-DB 19,6 protsendiga häältest, mis oleks viie protsendipunkti võrra madalam tulemus.
Kolmanda koha pärast konkureeriks Türgi vähemust esindav ja senise valitsusega enamikel juhtudel koos hääletanud erakond DPS ning parempopulistlik Vazrazhdane, mõlemat toetab veidi vähem kui 15 protsenti valijatest. Viiendaks jääks BSP umbes 10 protsendiga häältest ning ITN püsib küsitlustes napilt neljaprotsendilisest valimiskünnisest kõrgemal.
Toimetaja: Mark Gerassimenko
Allikas: Euractiv