Märtsi keskpaigas teatas Madis Kallas valitsuse pressikonverentsil, et kui talle olulised algatused aprilli keskpaigaks edasi ei liigu, astub ta ametist tagasi.

Ta viitas kahele teemale: omavalitsuste tulude ümberjagamisele ehk niinimetatud Robin Hoodi mehhanismile, mille puhul vähendataks omavalitsuste jaoks üksikisiku tulumaksu osa ja kergitataks pensionitelt laekuvat tulumaksu osa, ning põllumaa kapitalirendi meetmele, mis loodi ajutisena koroonakriisi mõjude leevendamiseks, kuid mida Kallas sooviks püsivaks muuta.

Praeguseks, mil välja käidud aprilli keskpaigani on jäänud vaid kaks nädalat, on asjad Kallase sõnul hästi edenenud.

"Kohtumised on nii sellel nädalal kui veel nädala lõpus tulemas ja praegu on küll positiivne meeleolu vähemalt minul. Nii maaelu edendamise temaatika kui ka kohalike omavalitsuste tulubaaside ümberkorraldamise teema on aktiivses arutelus ja seda kõige kõrgemal tasemel. Praegu on asjad liikumas õiges suunas, aga kas need ka otsusteni jõuavad, seda vaatame," sõnas ta.

Kallas kinnitas, et valitsuses on mõlemas küsimuses üksmeel: põllumehi tuleb aidata ja kohalike omavalitsuste tulubaasi tuleb ümber jagada, et regionaalset ebavõrdsust tasandada.

"Nagu ikka, peitub saatan detailides ja seal on meil veel arutelusid käimas, veel reedel saame väikeste delegatsioonidega kokku," lausus ta.

Mõlemas küsimuses on aega juba napilt, kui tahta, et riigikogu kogu menetlusprotsessi läbiks ja osapooled saaksid kaasatud. Rahandusminister Mart Võrklaev on öelnud, et valdade ja linnade tulubaasi ümberjagamiseks oleks tarvis pikemaid analüüse.

Kallas ütles aga, et kõige selle kohta, mis puudutab mõjuanalüüse, laekumiste suurenemisi või ka kasvu pealt vähendamisi konkreetsetele omavalitsustele, on viieks-kuueks või isegi rohkemaks aastaks olemas väga täpsed prognoosid, nii palju kui seda on võimalik praeguste majandusprognooside pealt teha.

"Me oleme ka rahandusministriga arutanud, et meie hinnangul on mõjuanalüüse tehtud igal kujul ja päris piisavalt ja saame veel sellel nädalal kokku, et arutada veel läbi, kas õnnestub see sellisel kujul lukku panna," lausus regionaalminister.

Seega teeb Kallas enda sõnul selle nimel tööd, et muudatus saaks enne riigikogu suvepuhkusele minekut seadusena vastu võetud.

Arutelud käivad Kallase sõnul detailide osas, millised peaksid olema võimalikud leevendusmeetmed neile omavalitsustele, kust võetakse rohkem tulumaksu ära, ja millised võiksid olla meetmed ka kasvu pealt äravõetava summa lae osas.

"Mingid piirmäärad on sees, kui palju üks kohalik omavalitsus peaks aastas oma kasvu pealt maksimaalselt ära maksma," selgitas ta. "Aga suurusjärk, mida tahame ümber jagada, seda küll astmeliselt kasvavas nivoos, on jätkuvalt 38-43 miljonit eurot."

Juristid uurivad, kuidas põllumeeste toetusmeedet uuesti avada

Maaelu Edendamise Sihtasutuse loodud põllumaa kapitalirendi meetme osas ollakse Kallase sõnul samuti seisus, kus kõik ministrid, kes teemaga mingil moel on seotud, nõustuvad, et sektor vajab niisugust lisatoetusmeedet ja eriti on see vajalik keskmise ja väikse suurusega ettevõtetele.

Selle meetme abil leevendati koroonakriisi mõjusid, nii et põllumehed said oma maa riigile müüa ja kohe uuesti rendile võtta, lubades, et maa viimaks tagasi ostavad. Maakapitali meedet peab Kallas põllumajandussektori jaoks ideaalseks ning praegu panevad rahandusministeeriumi ja regionaal- ja põllumajandusministeeriumi juristid tema kinnitusel kokku õiguslikku hinnangut, kuidas seda meedet uuesti avada.

"Esialgu planeerisime seda teha läbi valitsuse, aga praegu on ikkagi arvamus, et peame minema riigikokku ja minul isiklikult ei ole ka selle vastu mitte midagi. Jah, ta on pikem protsess, võib-olla jõuavad toetused põllumajandussektorisse mõnevõrra hiljem, aga üks-kaks kuud, kui see sõnum on välja läinud, ei ole enam nii traagiline," lausus ta.

Seda, kas tema aeg regionaalministrina jätkub ka pärast aprilli keskpaika või ei õnnestu nende kahe teemaga piisavalt kaugele jõuda, ei soovinud Kallas praegu veel prognoosida.

"Olen oma seisukoha välja öelnud ja näen praegu meeletult vaeva, et saaks need asjad liikuma. Uued otsustusajad tulevad aprilli keskel, õnneks on veel pea kaks nädalat aega neid asju jooksma saada," ütles Kallas.

Ta lisas, et praegu tundub kõik liikuvat maaelu ja põllmajanduse jaoks soovitud suunas, aga otsused tuleb ära oodata.