Inimesed söövad vähem väljas, lükkavad autohooldust või -remonti võimalusel edasi ning ka juuksuriskäikude intervall pikeneb. Põhjuseks peab Eesti Pank nii teenuste kallinemist kui ka seda, et käibemaksutõusu ootuses osteti rohkem sõidukeid ja muudeks kulutusteks jäi vähem raha.

Juuksurite ühenduse esimees Kertti Viru rääkis ERR-ile, et majanduslanguse mõju on juuksuritele tuntav ning õhus on teadmatus.

"Vaiksemaks on jäänud küll," tõdes ta. "Samas on ikkagi neid juuksureid, kellel on märkmik tööd täis ja kes seda veel ei tunneta, aga tõesti on jäänud käimiste vaheajad pikemaks. See on üks asi, millega klient tegeleb, kui on kitsamad ajad – venitab käimisaegu pikemaks."

Juuksurite elu muudab keeruliseks toormaterjali hinnatõus. Viru sõnul on osa juuksureid juba kaks korda hindu tõstnud, rohkem pole see aga enam võimalik ja seega tuleb kulud katta väiksemate kasumite arvelt. Juuksurite olukord on tema hinnangul siiski paljudest teenusepakkujatest parem, kuna see on iluteenustest viimane, mis ära jäetakse.

Tallinnas Haaberstis Intersaloni pidava Lofty OÜ omanik Liina Heck ütles, et nemad ei ole klientide vähenemist tunnetanud, kuid temagi tõi salongidele peavalu valmistava probleemina esile hinnatõusu.

Heck märkis, et viimastel aastatel pole muret teinud ainult elektri ja gaasi hind, vaid ka kõik tarnijad tõstavad mitu korda aastas toodete hindu. Juuksevärvid, šampoonid ja muu selline on tema sõnul võrreldes aastatagusega lausa 30 protsenti kallinenud.

"Hinnad tõusevad kiiremini, kui me jõuame oma teenuste hindu muuta. Pluss tööjõukulud ka, töötajate palgaootused on suuremad. Päris keeruline tõesti," tõdes Heck. "Proovime ellu jääda. Mingid pidurid, taluvuspiir on klientidel [hinnatõusule] ees."
Juuksurite ühenduse juhi sõnul on tunduvalt vähenenud Soome klientide osakaal. Kui veel mõne aja eest oli salonge, mis olidki spetsialiseerunud soomlaste teenindamisele, siis nüüd neid enam Eestis kuigi palju juukseid lõikamas ei käi.

"On neid, kes on leidnud odavat otsides siit hea juuksuri ja käiakse nii palju, kui vähegi saab, aga kui sõit juurde arvestada, siis hinnavahe polegi enam nii suur," lausus Viru ja lisas, et Soome klientide tagaplaanile jäämine algas juba mitme aasta eest.

Seda, et juuksurid hinda langetaks, Viru tõenäoliseks ei pea, sest tooraine pideva kallinemise tõttu ei ole see tema sõnul lihtsalt võimalik.

Juuksuriteenuste hinnatõusu kiirenemist näitavad ka Eesti Panga andmed.

Keskpanga ökonomist Lauri Matsulevitš ütles, et selle aasta esimestel kuudel kallinesid teenuste üldisest hinnakasvust märgatavalt kiiremini väljas söömine, aga ka ilu- ja juuksuriteenused.

"Viimaste puhul on aasta alguses hinnakirja ülevaatamine tavapärane, aga tõenäoliselt heidutab kiire hinnakasv tarbijaid," lausus Matsulevitš.

Hädas on kõik restoranid

Eesti hotellide ja restoranide liidu juhatuse esimees ning Tallinna Palace'i hotelli juht Ain Käpp ütles, et ka hotellid ja restoranid kogevad inimeste soovi vähem väljas söömise, reisimise ja meelelahutuse peale raha kulutada.

"Hästi suur osa sellest on see, et välisturism ei ole Eestis taastunud," ütles Käpp, kelle sõnul mõjutab see väga palju Tallinna, Tartut, Pärnut ja ka saari. "Kui vaatame eelmise aasta lõppu, oli välisturismi 25 protsenti vähem kui enne Covidit ja sinna juurde oli erakordselt tagasihoidlik jaanuar ja veebruar, aga ka märts, mis tegi aasta alguse hästi raskeks."

Lisaks on langenud ka kohalike inimeste ostujõud ning muud kulud kasvanud.

Käpp ütles, et nii mõnedki raskustesse sattunud restoranid on juba uksed kinni pannud, ehkki seda ei afišeerita. Tema sõnul on halb, kui Eestis saab väljas söömisest luksuskaup, sest Eestis on head oskused, Michelini tärnidega restoranid ja palju võimalusi olla riigina tuntud hea toidu ja joogi pakkujana.

Keeruline on aga kõigil restoranidel, olgu tegu soodsama või kallima hinnaklassiga – suures pildis on kõik murelike nägudega.

"Restoranid on suutnud oma müügihindu veidi tõsta, majutus pigem mitte. Hotellid on võib-olla neli-viis protsenti suutnud hindu tõsta olukorras, kus kulud on kasvanud pea 40 protsenti," lisas Käpp.

Sellest tingitult on nende kasumlikkus väga tagasihoidlik. Käpp tõi välja, et kolme koroona-aastaga kaotas majutussektor Eestis üle 80 miljoni euro, aga 2019. aastal, mis oli sektorile hea aasta, oli kasuminumber 23–25 miljonit euro vahemikus. Seega oleks vaja kolme-nelja väga head aastat, et majutussektor suudaks oma miinuse tagasi teenida, seda pole aga olnud.

Tuleval aastal tõuseb majutusasutuste käibemaks nelja protsendipunkti võrra 13 protsendini.

Siiski ei ole Käpp tuleviku osas läbinisti pessimistlik, sest 2020. aastal oli asi veel hullem. Praegused maksumuudatused ja üldine käibemaksutõus muudavad aga restoranide ja majutusasutuste olukorra raskemaks ega lase neil taastuda ning see vähendab Eesti ettevõtete konkurentsivõimet.

"Olukord oleks palju optimistlikum ilma majutuse käibemaksumuudatusteta," tõdes Käpp, kelle sõnul püüavad ettevõtjad riigiga sel teemal siiski ühist keelt leida ja oma mõtted kohale viia.

Kontserdipileti ost jääb viimasele hetkele

Aastakümneid meelelahutusüritusi korraldanud BGM Managemendi juht Emil Oja ütles, et eelmise aasta põhjal võib küll öelda, et piletimüük on langustrendis, mida aga see aasta toob, pole veel teada, kuna suvekontserdid algavad juunis.

Juba mitmel aastal on Oja sõnul märgata seda, et inimesed jätavad piletiostu viimasele hetkele, mis paneb korraldajad keerulisse olukorda, sest prognoose on raske teha ja kõik sõltub lõpuks ilmast. Kontserdipilet ostetakse tema sõnul pikemalt ette ainult juhul, kui hinnavahe vahetult kontserdieelse ajaga on väga suur.

"Ka majanduslik olukord on peredel selline, et kunagi ei tea, mis seis suvel on, siis oodataksegi viimast hetke," nentis Oja. "Kõik see kammajaa hakkas pihta Covidiga, osa pidusid jäi üldse ära. Sõda pani järgmise paugu, siis juba hakati vaatama majanduslikku olukorda – kõigepealt pead saama arved makstud, söögi lauale ja kultuur on see viimane, et kui raha on, läheb see sinna. Eelkõige peab aga inimene ellu jääma. Seda on kül kohe tunda ja sellest võib olla ka tingitud see, et ost jääb viimasele hetkele, kui selgub, kas kannatab piletit osta või mitte."

Sama tendentsi tõi välja Eesti Kontserdi pressiesindaja Silver Kuusik, kelle sõnul on seda märgata juba mitu aastat.

"Kui varem, enne Covidit osteti kontserdipileteid pigem aegsasti, siis viimastel aastatel on ostuotsuse tegemine muutunud märgatavalt spontaansemaks," nentis ta.

Kuusiku sõnul on klassikalise muusika publik Eestis üldiselt väga teadlik, kvaliteedi suhtes nõudlik ja lojaalne ning valib hoolikalt, missugusele kontserdile elamusi saama minna. Ta lisas, et praeguseks on saalide täituvus ja piletite ostmine jõudnud suuresti tagasi Covidi-eelse aja tasemele – on kontserte, mis müüvad välja hetkega, ning kontserte, mille täituvus võtab rohkem aega. Suuresti sõltub see kontserdi sisust, esinejatest ja eripäradest.

Ka tõi Kuusik välja, et klassikalise muusika kontsertide puhul ei ole piletihind esmane kriteerium, ehkki mängib muidugi rolli, kuid ostuotsus langetatakse enamasti kontserdi sisu järgi. See tähendab, et kui avaneb harukordne võimalus külastada kontserti, kus esineb lemmikmuusik või -koosseis, siis enamasti leitakse selleks ka võimalus ning jäetakse pigem ostmata mõne teise, pisut vähem oodatud kontserdi pilet.

Emil Oja sõnul on lihtsam teha edukalt väikseid kontserte, raskem aga suuri, festivalilaadseid üritusi. Piletihindade puhul jääb kodumaiste artistide puhul tema sõnul hinnalagi 30–40 euro kanti, aga see sõltub artistist. Kes soovib rahvamasse kohale tuua, peab ka piletihinna madalal hoidma.

"Eestis on kombeks, et kui on tasuta üritus – laadad ja muud sellised –, siis sinna ikka tuleb rahvast. Kõike, mis on tasuta, tarbitakse hea meelega," lausus ta.

Siiski on neidki, kes publiku käitumises senini muutust ei ole kogenud. Live Nation Estonia juht Eva Palm ütles, et nende suvised suured kontserdid nagu Sting on välja müüdud ja A-klassi artistidele piletimüügiga probleemi ei ole.

Seda, et piletiost jäetakse viimasele hetkele, peab Palm Eesti eripäraks, sest siin ei müüdagi kontserte nii ruttu välja kui näiteks Lääne-Euroopas.

Kui vähegi võimalik, lükkub autoremont edasi

Iluteenuste ja meelelahutuse kõrval sunnib ebakindel majanduslik olukord edasi lükkama ka praktilisemaid vajadusi, näiteks autoremonti.

Amservi järelteeninduse juht Mairo Romandi ütles, et kliendid on kindlasti hinnatundlikumaks muutunud ja sõidukite remonttööde puhul lükatakse seda, mis võimalik, edasi.

Samuti on kevadeti märgata, et kui sõiduki iga-aastane hooldus ja rehvivahetus langevad lähestikustele kuudele, ei tulda autoga teenindusse eraldi kahel korral, vaid püütakse mõlemad asjad korraga ära teha lasta. "Kindlasti on vaiksem kui varasematel aastatel, aga ei saa öelda, et täitsa vaikne," lausus ta ja selgitas, et aasta algus on ka sesoonselt selline, et veebruar on alati rahulikum kuu. "Sellel aastal on märts samuti rahulikum kui varasemalt."

Autohoolduses käimisega Romandi sõnul tema kliendid ei viivita. Ta esindab Toyota automarki ja garantiitingimuste kohaselt peab autoga vähemalt ühe korra aastas ametlikus esinduses hoolduses käima. Tingimustes on eraldi välja toodud, et ei tohi minna ühtegi päeva üle aasta või 15 000-kilomeetrise läbisõidu, sest vastasel juhul garantii ei kehti.

"See kindlasti hoiab meie Toyota kliente, kelle auto garantiitingimustele vastab, selle koha pealt ei õnnestu kokku hoida," tõdes ta.

Eesti Panga ökonomist Lauri Matsulevitš ütles, et majapidamiste teenuste tarbimine pole langenud sedasi nagu kaupade tarbimine. Küll aga vähenes eelmise aasta teises pooles ja selle aasta alguses valdavalt eratarbijatele pakutavate teenuste nagu väljas söömise ja meelelahutuse maht.

"Põhjuseid on tõenäoliselt mitu. Käibemaksutõusu ootuses osteti rohkem sõidukeid ja seetõttu jäi tõenäoliselt vähem raha muudeks kulutusteks, sealhulgas teenuste tarbimiseks," lausus ökonomist.

Ka iluteenuste ja väljas söömise kallinemine heidutab tarbijaid ning ehkki välisturistide kulutused kasvasid Eestis Matsulevitši sõnul igas kvartalis, siis kasvutempo vähenes.

"Siin on põhjuseks pigem pandeemiajärgne taastumine," selgitas ta.

Veel ühe faktorina tõi Matsulevitš välja kõrgemad intressimäärad, mistõttu on laenumaksed suuremad ja laenukoormusega leibkondadel jääb seetõttu vähem raha tarbimiseks. Siiski peaks oodatav intressimäära alanemine hakkama sel aastal inimestele järk-järgult rohkem raha kätte jätma, prognoosis Eesti Panga ökonomist.