Tore, et siin olete, sest on ajalooline päev – 75 aastat NATO asutamisest. Alustades globaalsemalt, Eesti kasutas meie võimaluseakent 20 aastat tagasi NATO-ga liitudes. Kui optimistlik olete, et Ukraina saab nüüd teha sama?

Kõigepealt palju õnne teie 20. aastapäeva puhul NATO liikmena ja Euroopa Liidu liikmena.

Nüüd oleme meie teel Euroopa Liidu ja NATO poole. Oleme väga tänulikud Eestile toetuse eest meie riigile nendel mõlemal rajal. Usun, et teeme oma kodutöö ära väga kiiresti, mis puudutab Euroopa Liitu.

Anname ka endast parima, et võtta kasutusele NATO standardid ja protseduurid seadusandluses. Tegelikult sõdib meie armee praegu NATO standardite järgi. Meil on kasutusel NATO standardile vastavad relvad ja varustus. Seega usume, et me võime saada kutse NATO-sse juba lähimal ajal.

Aga peame tegema kodutööd koos oma partneritega ja palume toetust selle poliitilise otsuse juures, sest tegelikult standardite järgi me juba oleme NATO liige. Oleme reaalselt NATO ja NATO liikmesriikide liitlased. Seega formaalselt, millal liitlased teevad poliitilise otsuse, see on ainult aja küsimus.

Seega meie idee ja loosung "Mitte kunagi enam üksi" ilmselt meeldib teile?

Loomulikult. Peaksime olema ühtsemad kui kunagi varem, sest meil on väga tõsine vaenlane. Keegi ei tunne Eestist ja Ukrainast paremini neid ajaloolisi tõendeid, mis kuritegusid on Venemaa ajaloos toime pannud meie rahva vastu. Me peaksime olema ühtsed ja olemegi ühtsed Eestiga. Peaksime olema ühtsed
ka Euroopa Liidus, sest pole teist võimalust ellu jääda ja seda sõda võita.

Rääkides teie visiidist Eestisse, siis te kohtusite riigikogu esimehega, presidendiga, peaministriga. Kas saate koju, Kiievisse viia ka mingi konkreetse sõnumi?

Esiteks on see minu esimene ametlik täiemahuline visiit. Meil olid väga produktiivsed kohtumised teie riigikogu esimehega ja komisjonide juhtidega, härra presidendiga ja proua peaministriga. Olid kasulikud kohtumised tehnikaülikoolis ja vestlused teie inimestega.

Kõigepealt, oleme väga tänulikud Eestile selle tohutu suure toetuse eest nii üldisemalt kui ka eriti sõjalises valdkonnas. Eesti on hea eeskuju teistele riikidele, kuidas toetada riiki, kus toimub Venemaa agressioon. Oleme tõesti tänulikud.

Te võtate vastu kõik võimalikud resolutsioonid ja algatused, samuti sanktsioonid. Oleme väga tänulikud koostööle IT-valdkonnas, samuti tänulikud Eesti osalusele Tšehhi algatuses varustada Ukrainat suurtükiväe laskemoonaga.

Oleme väga tänulikud Eestile enam kui poole miljardi dollari väärtuses sõjalise abi eest meie riigile nende kahe aasta jooksul. Teie, ma ütleksin mudel, kuidas rakendada 0,25 protsenti eelarvest Ukraina sõjaliseks toetuseks, on eeskujuks teistele liitlasriikidele. Ja me oleme väga tänulikud.

Praktilisematest teemadest. Me püüame aidata teie energeetikafirmat DTEK ja saadame teile ühe elektrijaama. Ma muidugi tahaks näha seda operatsiooni, kuidas 100 tonni kaaluv trafo sinna viiakse.

Kahjuks jätkab Venemaa energeetikaterrorit. Viimaste nädalatega on hävitatud enam kui kuue gigavati ulatuses energeetika infrastruktuuri. Hüdroenergeetikas,
kivisöejaamades. Jätkuvad raketirünnakud meie energeetikaobjektide pihta. Hävitatakse trafosid, generaatoreid. Soojusenergeetikast on hävitatud mõne nädalaga 80 protsenti.

Me teame, et Eestil on vanu nõukogudeaegseid seadmeid. Meile oleks suureks abiks, kui saaksime varuosi, mille abil remontida meie elektrijaamu ja need kas või osaliselt taas tööle panna. Teeme koostööd ka teiste partneritega, et luua detsentraliseeritud elektrivarustussüsteem, sest nüüd on meil juba puudujäägid elanikkonna ja tööstuse elektriga varustamises.

Kahjuks jätkab Venemaa terrorit. On kohutav, kuidas igal ööl püütakse hävitada
tsiviilinfrastruktuuri. Tapetakse lapsi, tsiviilisikuid. Hävitatakse elumaju. See on täielikult terroristlik riik.

See on tõesti kohutav. Kindlasti meeldis teile meie presidendi avaldus, et on igati õiguspärane rünnata infrastruktuuri, mis on kasulik Venemaa armeele?

Ma arvan, et teie president peab silmas rünnakuid Venemaa naftatöötlemistehaste pihta. Ma arvan, et nii toetatakse sanktsioone, mis on kehtestatud Venemaa tööstuse vastu. See toimib. Venemaa on lõpetanud bensiini ja diislikütuse ekspordi. See põhjustab kütusetoodete defitsiiti nende tanklates.

Venemaa elanikud peaks aru saama, et selle agressiooni eest tuleb maksta. See on otsene kommunikatsioon Venemaa elanikkonnaga.

Kas peaksite nüüd helistama USA välisministrile Antony Blinkenile, kes äsja väitis vastupidist?

Välisminister Blinken ütles tegelikult, et ei õhuta meid seda tegema, aga ei saa ka keelata, kui jätkame võitlust oma vabaduse ja iseseisvuse eest.

Härra peaminister. On möödunud kaks aastat, üks kuu ja 11 päeva täiemahulise sõja algusest. Kuidas ukrainlased vastu peavad?

Sõda on kohutav ja raske teema. Aga Ukraina ühiskond võitleb meie elu, meie kodude ja perede eest. Meie oleme selles sõjas ohvrid ja Venemaa on agressor. Ohvrit ei saa takistada ennast kaitsmast. Me ei lõpeta seda. Kui lõpetaksime, siis samal hetkel meid tapetaks, Ukraina territooriumil algaks genotsiid. Ja kõik lõpeks väga kiirelt.

Meil on julgust kaitsta oma riiki, kaitsta demokraatlikke ja euroopalikke väärtusi. See on meie valik, eksistentsiaalne valik. Me jätkame. Me pole mingil juhul kurnatud. Oleme väsinud, see on loomulik, sest kaks aastat on kestnud see kohutav, raske agressioonisõda. Barbaarne sõda Venemaa poolelt. See väsitab inimesi, aga ei ole lõpuni kurnanud. Oleme täiesti valmis jätkama võitlust.

Me palume juurde laskemoona, sest praegu on meil kahjuks puudus suurtükimürskudest, kesk- ja pikamaarakettidest, millega hävitada rindel venelaste logistikat. Kui saame toetuse oma partneritelt, siis jätkame aktiivsemat kaitsetegevust ja alustame vasturünnakuid meie alade vabastamiseks.

Selle teema lõpuks tahan märkida, et me oleme vabastanud 50 protsenti pärast
24. veebruari okupeeritud aladest. Vabastatud on Must meri. Nüüd on Mustal merel meie laevastik ja selle mere kaudu toimub meie kaupade eksport. Venemaa laevastik on kusagil Novorossiiskis või kaugemalgi. Meil on võimalus ja lootus vabastada kõik meie territooriumid ja võita see sõda. Kui saame toetust teilt – Eestilt, Euroopalt, USA-lt –, siis usume, et saavutame lõpliku võidu.

Euroopas on ka väga palju pessimismi ajakirjanduses ja osade poliitikute seas. Öeldakse, et Venemaa on läinud üle sõjamajandusele. Isegi Politico küsib, kas on alanud Ukraina kaotamise protsess. Õhus on küsimus, kas te suudate selle sõja ikkagi võita.

Peab ütlema, et Venemaa on väga tõsine vaenlane. Me peame selgelt mõistma
ja prognoosima kõiki perspektiive. Venemaa on pannud kogu oma majanduse tööle sõja heaks. Nad on varasemast õppinud, nende kahe aasta jooksul alates täiemahulise invasiooni esimestest kuudest aastal 2022. Nüüd nad on suurendanud oma võimekust. On mobiliseeritud rohkem inimesi.

On selge, et nad testivad NATO-t, saates rakette Poola territooriumile ja droone Rumeenia aladele. Neil on oma plaanid ja meil on ajaloost võtta väga halbu näiteid, kus pärast sellist katsetamist astub Venemaa järgmised sammud.

Seega ainus võimalus tuua Euroopasse pikaajaline püsiv rahu on võita see sõda Ukraina territooriumil. Ma usun, et see on ainus ühekordne võimalus meile kõigile. Venelased meile uut võimalust ei anna. Seetõttu kordan, et me peame olema ühtsed. Meil peab olema üks ühine eesmärk lõpetada see sõda, vabastada Ukraina ja karistada Venemaad sõjakuritegude eest.

Aga mis siis, kui Euroopa ei ärka? Näiteks Poola peaminister Donald Tusk, kellega te äsja kohtusite, hoiatas, et Euroopa on jõudnud sõjaeelsesse ajastusse. Kas see on nii?

Ma võin öelda, et Euroopa ärkab. See on hea uudis. Euroopa riigid suurendavad oma sõjalist eelarvet. Euroopa riigid suurendavad suurtükkide laskemoona tootmist, sõja- ja kaitsevarustuse tootmist.

Me näeme, et Euroopa kaitsesüsteemide loomine ja Ukraina abistamise süsteemide loomine annab väga hea signaali ja see on väga hea vahend Ukraina toetamiseks, arendades samas kaitsevõimekust Euroopa Liidu sees. Parandades ka NATO kaitsevõimet, seda ei saa unustada. See on väga hea rahvusvaheline liit, mis igal juhul kasvatab julgeolekut rohkem kui iga liikmesriigi omaette tegutsemine.

NATO on hea vahend. Euroopa ärkab. Me valmistame ette ja toodame rohkem tehnoloogiat ja relvastust. Olen pigem optimist ja usun, et jääme ellu ja võidame selle sõja.

Kompliment teie optimismi eest, sest pessimistid sõdu ei võida.

Kindlasti mitte.

Rõõm kuulda. Mis on viimane seis Ukraina mobilisatsiooni vallas? President Volodõmõr Zelenski langetas mobilisatsiooniiga umbes kahe aasta võrra?

Jah, eile allkirjastas president kolm seadust, mis parandavad mobilisatsiooni, sisestades mobilisatsiooniealised elektroonilisse süsteemi. Meil on arutelu ka parlamendis ja ma usun, et parlament toetab mobilisatsiooni eelnõu. Arutelud komisjonide tasandil on lõppenud, lisatakse parandused ja nüüd me oleme valmis, et saaks eelnõu tuua parlamenti teisele lugemisele. Ja ma usun, et parlament võtab seaduseelnõu vastu.

Kas sellest piisab? President ütles detsembris, et on vaja 500 000 meest. Tundub, et seda on palju.

Tegelikult oleme presidendiga nüüd hinnanud olukorra paremaks. Me vahetasime välja relvajõudude ülemjuhataja. Kaitseväes viidi läbi audit. Rindel algab maavägede rotatsioon. See on esimene kord pärast täiemahulise agressiooni algust.

Saime aru, et hetkel pole vaja nii palju tegevväelasi juurde. Ja mobilisatsioon tuleb palju väiksema ulatusega. Arvan, et tänavu saame kõik vajalikud ülesanded tehtud ukrainlaste tavapärase mobilisatsiooniga.

Meil on juba olemas uued brigaadid, kus on personal paigas, aga me ootame oma partneritelt varustust, sõjatehnikat, laskemoona. Kui see saabub, siis need brigaadid saavad lõplikult formeeritud ja me parandame oluliselt oma kaitsevõimekust.

Räägime Venemaast. Pärast terrorirünnakut Moskvas kasutas Venemaa režiimi juht Vladimir Putin taas vana taktikat – süüdistas läänt ja seejärel Ukrainat. Kas see oli libaoperatsioon?

Kindlasti. Olukord on ju täiesti selge. Organisatsioon võtab vastutuse terrorirünnaku eest Venemaal, aga venelased süüdistavad taas kedagi teist, valetavad nagu ikka. Otsivad võimalusi, kuidas seostada toimunut nende sõjaga Ukrainas. See on nende käitumismuster, osa nende ideoloogiast. See on propaganda, desinformatsioon.

Need on hübriidsõja meetodid, mis on tabanud ka Euroopat ja Eestit. Ukraina on Venemaa sõjalise rünnaku all, aga me kõik, kogu Euroopa, oleme Venemaa hübriidrünnakute all.

Me rääkisime küberrünnakutest. Arutasime seda teie presidendiga. Iga päev tabavad Eestit Venemaa küberrünnakud. 2023. aastal registreerisime enam kui 4500 Venemaa küberrünnakut Ukraina infrastruktuuri pihta. Nad jätkavad nende
hübriidsõja meetoditega. Desinformatsioon, propaganda, küberrünnakud ja muu. Migrandikriiside ja teiste hübriidmeetoditega, kuidas mõjutada Euroopa riike ja Euroopa Liitu.

On olnud rida provokatsioone Transnistrias. Te teate seda regiooni hästi. Kui mures me peaks olema?

Ma arvan, et Moldova ja Transnistria saavad väga hästi aru, mida Venemaa praegu teeb, kuidas provotseeritakse ja raputatakse seda regiooni. Nad on piisavalt targad, et olukorda mitte eskaleerida. Aga Venemaa provotseerib tugevalt ja teeb kõik võimaliku, et raputada kõiki regioone Euroopa lääneosas. Me ei räägi ainult Transnistriast ja Moldovast, vaid ka teistest regioonidest.

Kordan, nad kasutavad hübriidmeetodeid. Mõjutavad parteisid, poliitilisi valimisi, et destabiliseerida olukorda paljudes Ida-Euroopa riikides.

Räägime mõne sõnaga teie majandusest. Me jälgime olukorda rindel, aga kuidas läheb Ukraina majandusel?

Katsumusi on muidugi palju. Ma alustan ajaloost. Täiemahulise agressiooni algusest kaotasime 30 protsenti majandusest. Sõna otseses mõttes, füüsiliselt kaotasime vabrikud, tehased, põllumaad, mis okupeeriti. Ja kaotasime rohkem kui 30 protsenti oma sisemajanduse kogutoodangust.

Aastal 2023 kasvas meie sisemajanduse kogutoodang veidi rohkem kui viis protsenti. Seega hakkas meie majandus naasma enam-vähem normaalsusse. Rakendasime mitmeid riiklikke programme ettevõtete toetamiseks. Me toetame oma sõjatehnoloogiat ja kaitsetööstust. Teeme koostööd oma partneritega ja asutame ühisettevõtteid. See kõik aitab meil ellu jääda.

Kahjuks kaotasime 3,5 miljonit töökohta. Ja et tuua inimestele tagasi võimalus ellu jääda ja igapäevaeluks raha teenida, rakendame abiprogramme väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ja toetame mikroettevõtete loomist. Toetussummad on väga väikesed, näiteks umbes 2000 kuni 5000 eurot. Raha läheb neile, kes on valmis asutama väikesi perefirmasid. Nii saame ellu jääda ja tugevdada majanduse selgroogu mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete tasandil.

Teeme koostööd ka kõigi partneritega USA-s ja Euroopa Liidus. On loodud uued Ukraina toetusmeetmed. Meetmes on seitse miljardit projektideks, majanduse taastamiseks. Usun, et see mõjub hästi meie majanduse arengule ja sisemajanduse kogutoodangu kasvule.

Ja lõpuks. Kevad läheneb. Kas see on uus lootus Ukrainale?

Me elame alati lootuses, et lõpetame ja võidame selle sõja, aga me ainult ei looda, vaid ka teeme ränka tööd. Me maksame selle eest oma eludega. Ma usun, et see lootus saab tõeks juba lähimal ajal, sest meil on toetus.

Eesti on olnud suurepärane. Oleme väga tänulikud teie rahvale ja valitsusele. Suur tänu, et meid toetate igas valdkonnas ja aitate meid teel meie ühisele võidule.