Reformiplaan peaks panema KOV-e jäätmejaamade majandamist üle vaatama

Kliimaministeerium tutvustas hiljuti jäätmereformi plaani, mis võiks eelnõuna kuju võtta maikuuks. Reformikavaga on soov panna kohalikud omavalitsused üle vaatama, kuidas on omavalitsused jäätmejaamasid praeguseni majandanud ning kas seesugune majandamine on elanike vaatest piisavalt mugav ja ligipääsetav.
Võrumaal asuvad Rõuge, Antsla ja Setomaa vald korraldasid ühishanke, et leida uueks lepinguperioodiks jäätmevedaja. Seetõttu on aprilli esimesel nädalal neis valdades olnud jäätmejaamad ajutiselt suletud, sest teenus antakse üle AS-ile Eesti Keskkonnateenused. Uus lepingupartner võiks muuta piirkonnas ühtsemaks nii jäätmekorraldust kui hinnapoliitikat – seesugused eesmärgid on sõnastatud ka Võru maakonna omavalitsuste jäätmekavas.
"Rõuge valla poolt oli hankes üks tingimus, et jäätmejaam läheb jäätmevedaja opereerida. Varasemalt meil oli see korraldatud niimoodi, et jäätmejaama opereeris üks ettevõte, jäätmejaamast vedas jäätmeid ära teine ettevõte ja inimestele pakkus teenust hoopis kolmas ettevõte. Nüüd on meie jaoks üks jäätmepartner," rääkis Rõuge vallavanem Britt Vahter.
Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna nõunik Katrin Koppel ütles, et ka uus jäätmereform suunab KOV-e jäätmekorraldust üle vaatama. Soov on panna omavalitsustele kohustus saavutada olemjäätmete liigiti kogumisel teatud tase.
"Tihtipeale on see olukord, et justkui need tingimused on loodud, aga inimene peab liigiti kogutud jäätmete üle andmiseks tegema ikkagi suuri pingutusi. Nüüd tekib siis omavalitsustel huvi luua võimalikult mugavad tingimused jäätmete äraandmiseks ja kindlasti kohalikud jäätmejaamad on üks osa sellest," selgitas Koppel.
Koppel lisas, et kui KOV hangib endale korraldatud jäätmeveo hanke raames ka operaatori jäätmejaama, siis see on üsna tavapärane ja võib elanike vaatest olla mõistlik lahendus. Vahteri sõnul loob erasektorist tulev teenusepakkuja parema teenusekvaliteedi – nii saab Rõuge jäätmejaama taas tuua näiteks ehitusjäätmeid, mille tasuta vastuvõtu vald eelmisel aastal rahanappuse tõttu lõpetama pidi. Samuti on teenus Vahteri hinnangul professionaalsem.
"Kuna vallal puudus siiani selles jäätmejaamas kaal ja puudus ka võimalus korraldada teenuse eest tasumist, siis nüüd, seoses selle uue lepinguga see jäätmejaam kohandataksegi niimoodi ümber, et kõike on võimalik ka kaaluda ja selle eest on võimalik kohapeal tasuda nii kaardiga kui ka sularahas," ütles Vahter.
Samas on Koppeli sõnul oluline, et kui KOV annab jäätmejaama eraettevõtte kasutusse hankelepinguga, mõeldakse läbi, mis tingimustel, näiteks kellelt ja mis päevadel jäätmeid kindlasti jaamal vastu võtta tuleb.
"Meil selle korraldatud jäätmeveo osas nagunii on natukene selline turu koondumine toimumas. Meil üks ettevõte teenindab väga paljusid omavalitsusi, aga tõepoolest, et selliseid probleeme vältida, siis omavalitsusel peab kindlasti olema selle hankelepingu kohaselt võimalik seda teenusepakkujat korrale kutsuda."
Kõiki jäätmejaamasid ei ole siiski Koppeli sõnul mõistlik erasektorile üle anda.
"Kui me näiteks mõtleme saarte peale, siis seal jäätmekäitluse osas võib olla olukord, et KOV-il endal võib olla mõistlikum see käitlus ära korraldada. Nii näiteks on Hiiumaa jäätmejaam just hiljuti teinud omale korraliku kompostimisväljaku, mis tähendab seda, et Hiiumaalt kokku kogutud biojäätmed on võimalik ringlusse võtta Hiiumaal koha peal," selgitas Koppel.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi