Jõhvi ja Kohtla-Järve piirkonna veevarustus on projekteeritud enam kui 15 aastat tagasi koostatud veevarude hinnangu alusel. Selle järgi saab kohalik vee-ettevõte ammutada põhjavett mitte rohkem kui 8000 kuupmeetrit ööpäevas. Suurem kasutamine võib mõjutada põhjavee ja looduskaitsealuste järvede veetaset.

Seitse aastat tagasi alanud uuringu esialgsed tulemused näitavadki, et tegelikult peaks põhjavee tarbimist pea neljandiku võrra vähendama. Kohaliku vee-ettevõtja Järve Biopuhastuse hinnangul väheneb piirkonna veeressurss oluliselt ja veest võivad ilma jääda Jõhvi või Kohtla-Järve tööstusparkidesse saabuvad uued ettevõtted.

Järve Biopuhastuse tootmisdirektori Andra Villersi sõnul pakub ettevõte praegu kõrge kvaliteediga joogivett, mida tootmisettevõttel ei pruugigi vaja minna. Seepärast peaks ettevõtete veega varustamiseks kaaluma muid võimalusi.

"Näiteks need samad kaevanduste veed. Meil on siin suured veemassiivid maa all, mis tegelikult seisavad. Seal on miljonites liitrites vett, mida võiks kasutada. Teine variant on Kohtla-Järve reoveepuhasti väljavool. See on ka üks alternatiiv, mida saaks kasutada. Tegelikult juhime selle vee ju Soome lahte. Tegelikult on ta ju täiesti mõistlik vesi ja kasutamiskõlbulik," rääkis Villers.

Lisaks on Villersi sõnul Jõhvi piirkonnas teised veekihid, kus vesi pole küll nii kvaliteetne, aga täiesti sobilik. "Nüüd tulebki siis uuesti olukord kaardistada ja mõtelda, kust ja kui palju võiks vett võtta, kuhu võiks veehaardeid rajada."

Järve Biopuhastus ja kohalikud omavalitsused soovivadki riigilt selget ülevaadet, kuidas uutes oludes Jõhvi ja Kohtla-Järve tööstusparkidesse saabuvate ettevõtete veekasutust korraldada.

"Et näiteks Jõhvi vald, kui talle tuleb sisse jälle uus tootmine, kes tahab hakata seal tööstuspargis ennast arendama, küsib veeressurssi, siis Jõhvi vald oskaks neile öelda, palju vett on, kus seda saab, mis kvaliteediga see on ja millal neid vastuseid on võimalik üldse anda. Täna meil on seis selline, et me isegi ei oska öelda, mis ajaks, kui palju ja mida. Vaja on selgust kolme osapoole vahel ühe laua taga," rääkis Villers.

Riik kavandab õiglase üleminekufondi vahenditest uuringut, mille tulemusena peaks muu hulgas selguma alternatiivsete veeressursside kasutamise võimalus Ida-Virumaal.