"Seoses maapinna tahenemisega Ida-Ukrainas on Vene Föderatsioon asunud kasutama suuremaid soomusüksuseid, kuid seda endiselt ilma suurema eduta. Siiski on Venemaa alustanud vägede reorganiseerimisega kogu rinde ulatuses, mis võib kulmineeruda lahingutegevuse intensiivistumisega lähinädalatel," rääkis Kiviselg.

Tema sõnul on Venemaa asunud rindelt tagasi tõmbama pikalt lahingus olnud üksusi ning näha on ka valmisolekut mobilisatsiooniks.

"Tõenäoliselt siin lähima paari nädala jooksul suurt rünnakuaktiivsust ei järgne, aga on võimalik, et suve saabudes üritab Vene Föderatsioon veelgi enam survestada Ukraina ühiskonda ja sõjaväge," märkis kaitseväe luureülem.

Kiviselg rõhutas, et märtsis on Venemaa jätkanud massiivset pommitamist nii rindel kui ka Ukraina territooriumi sügavuses. "Üritatakse kujundada võimalikke tulevasi operatsioone ja Ukraina ühiskonna toetust vähendada. Samuti üritab Vene Föderatsioon ennast näidata võimalikult võimeka ja suurena, et vähendada ka lääneliitlaste toetust Ukrainale," rääkis ta.

Kolonel tõi välja Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski esitatud andmed, mille kohaselt kasutas Venemaa märtsikuu jooksul Ukraina vastu süvalöökides umbes 3000 erisugust planeerivat pommi, 600 ründedrooni ja 400 erinevat tüüpi raketti, mis on viimase aja kõige suurem hulk relvastust. Ukraina kaitseministri Rustem Umerovi andmeil on ainult kolm protsenti Venemaa kauglöökidest tabanud sõjalisi sihtmärke, mis tähendab, et valdav enamus on tabanud Ukraina tsiviiltaristut ja tsiviilelanikkonda, lisas ta.

"Aga eeldatavalt uus suur pealetung Vene Föderatsiooni poolt eeldaks siiski ka mobilisatsiooni läbiviimist, milleks Vene Föderatsioon on ette valmistunud, aga hetkel me ei saa kinnitada, et see nüüd lähinädalatel aset leiaks," tõdes Kiviselg.

Ukraina loob eeldusi Krimmi isoleerimiseks

Kiviselg mainis ka Ukraina jätkuvaid süvalööke Venemaa naftatöötlemistehaste ja sõjatööstustaristu vastu, näidates võimet tabada järjest kaugemal olevaid sihtmärke.

"Ukraina tegevus on süstemaatiline ning loob järk-järgult eeldusi Krimmi isoleerimiseks," märkis kolonel.

Kiviselg ei usu Valgevene sekkumist sõtta

Vastates venekeelse Aktuaalse kaamera ajakirjaniku küsimusele Valgevene diktaatori Aleksandr Lukašenko väidete kohta sõjaks valmistumisest, ütles Kiviselg, et ei pea Minski sekkumist konflikti tõenäoliseks.

"Tänaste andmete valguses ma ütlen, et pigem on tegemist propagandaga, me ei näe, et Valgevene relvajõud oleksid sellises valmisolekus või väljaõppega, et nad võiksid ühineda Vene Föderatsiooni rünnakuga Ukraina suunal," rääkis ta.

"Ja teistpidi oleks Valgevene ühiskond tõenäoliselt väga laialdaselt selliste arengute vastu, mis võiks oluliselt nõrgestada Lukašenko režiimi. Nii et hetkel ei pea ma seda väga tõenäoliseks," rõhutas kaitseväe luurekeskuse ülem.

Kiviselg kirjeldas lühidalt ka olukorda peamistel rindesuundadel, kus vaatamata Venemaa püüdlustele pole olulisi muutusi toimunud.