Kuigi Blinken edastas vastava sõnumi sel nädalal suletud uste taga toimunud NATO Brüsseli kohtumise käigus, kinnitab kolm asjaga kursis olevat inimest Financial Timesile USA välisministri muret Hiina kasvava toe pärast Venemaale.

Blinken ütles väidetavalt, et Hiina toetus Venemaale on eriti keskendunud optiliste seadmete ja raketikütuse tarnimisele ning kosmoseprogrammi arengule kaasaaitamisele.

"See ei panusta mitte ainult Vene agressioonisõtta Ukraina vastu, vaid ohustab ka teisi riike," ütles USA välisminister.

Blinken tõstatas Washingtoni muret Hiina pärast mitu korda kolmapäeval ja neljapäeval toimunud NATO välisministrite arutelude käigus.

"Hoiatused olid otsekohesed. On toimunud muutus ja toas oli seda tunda. See on uus areng, see oli väga rabav," ütles üks allikatest.

Kuigi lääneriigid on kehtestanud mitu sanktsioonide paketti Venemaale, suudab Kreml pehmendada nende mõju oma majandusele ja sõjamasina töös hoidmisele just tänu kasvanud kaubavahetusele Hiinaga ning sanktsioonidest kõrvale hoidumisele kolmandate riikide kaudu. Samuti on Venemaa saanud sõjalist toetust Põhja-Korealt ja Iraanilt.

Blinkeni hoiatus leidis aset samal ajal, kui USA rahandusminister Janet Yellen külastab Hiinat. Yellen kavatseb tõstatada kõnelustel Pekingi ametnikega ka USA muret Hiina ja Vene kaubavahetuse pärast.

Asjaga kursis olevate inimeste sõnul tegi Blinken NATO kohtumisel kolm üleskutset. Esiteks palus ta liitlasi tõstatama Pekingi ja Moskva suhete küsimust kahepoolsete kõneluste käigus Hiinaga. Teiseks palus ta liitlasi rääkima avalikult Hiina kasvavast koostööst Venemaaga. Kolmandaks palus Blinken EL-i ja NATO liikmeid astuma samme Vene tööstusbaasi toetavate Hiina ettevõtete ja organisatsioonide vastu.

"Me näeme, kuidas Hiina toetab Venemaa sõjamajandust, tarnides topeltotstarbega varustust, mida kasutab Vene sõjatööstus. Vastutasuks pandib Moskva oma tulevikku Hiinale," ütles neljapäeval NATO peasekretär Jens Stoltenberg pärast kohtumist Blinkeniga.

Ka USA president Joe Biden on tõstatanud antud küsimust teisipäeval toimunud telefonivestluse käigus Hiina presidendi Xi Jinpingiga. Valge Maja teatel väljendas Biden muret Hiina toetuse pärast Vene kaitsetööstusele ning selle mõju pärast Euroopa julgeolekule ja transatlantilisele julgeolekule.

Asjaga kursis oleva isiku sõnul oli Biden enim mures Hiina raketikütuse tarnimise pärast Venemaale.

Samas ütlevad USA ametnikud, et 2022. aasta alguses Hiinale tehtud tugevad hoiatused sundisid Pekingi loobuma varasemast plaanist tarnida Venemaale otse sõjavarustust.

Kuigi USA on hoiatanud liitlasi Hiina abi eest Vene kaitsetööstusele juba eelmise aasta veebruaris, suhtusid paljud liitlased toona sellesse umbusuga.

Hiina kaubavahetus Venemaaga on enam kui kahekordistunus alates 2020. aastast, kasvades 108 miljardilt dollarilt 240 miljardi dollarini eelmisel aastal. Hiina väidab aga, et see ei anna Venemaale surmavaid relvi.

Samas avaldab Hiina USA ja teiste lääneriikide sõnul vaikivat toetust Vene sõjale Ukraina vastu. Xi ja Hiina ministrid on kohtunud korduvalt oma Vene kolleegidega pärast täiemahulise sissetungi algust kaks aastat tagasi.

Hiina akadeemikud uurivad samal ajal Moskva kohanemist lääne sanktsioonidega, et ette valmistuda võimalike Hiina-vastaste sanktsioonide kehtestamisele lääne poolt Hiina rünnaku korral Taiwanile.