Oluline neljapäeval, 11. aprillil kell 22.30:

- USA kindral: Venemaa asendab kaotused lahinguväljal arvatust kiiremini;

- Interfax-Ukraine: Vene rünnakus hävis täielikult Kiievi lähedal asuv elektrijaam;

- Ukraina ülemraada võttis vastu mobilisatsiooniseaduse;

- Zelenski saabus Leetu kolme mere algatuse tippkohtumisele;

- Hollandi, Tšehhi ja Taani peaminister arutasid Ukraina õhutõrjet;

- Ukraina tulistas alla 18 Vene raketti ja 39 Vene drooni;

- ISW: droonid ei kompenseeri Ukraina jaoks puuduvat laskemoona;

- Ukraina tulistas alla 40 Vene ründedroonist 39;

- Minister: Venemaa ründas Kiievi, Lvivi, Harkivi ja Zaporižžja oblasti energiataristut;

- Venemaa ründas Harkivis energiataristut, linnas kõlas vähemalt 10 plahvatust;

- Venemaa ründab Ukrainat droonide ja rakettidega;

- Ukraina on Kuleba sõnul valmis Patriote isegi laenama;

- Ukrainas hukkus Vene rünnakutes seitse inimest.

USA kindral: Venemaa asendab kaotused lahinguväljal arvatust kiiremini

Venemaa sõjavägi on suures osas asendanud oma suured kaotused lahinguväljal ning seda arvatust palju kiiremini, ütles USA relvajõudude ülemjuhataja Euroopas kindral Christopher Cavoli neljapäeval kongressile saadetud kirjalikus avalduses.

Hinnangud Venemaa inimohvrite ja varustuse kadude kohta täiemahulise sissetungi järel on erinevad. BBC Vene väljaande ning Venemaa sõltumatu meediaväljaande Mediazona andmetel on tuvastatud rohkem kui 50 000 hukkunud Vene sõduri isikud, aga arvatakse, et tegelik hukkunute arv on palju suurem.

Ukraina relvajõudude peastaabi väitel on Venemaa kaotanud ka enam kui 20 000 soomusmasinat ja tanki, samuti sadu lennukeid ja helikoptereid.

Vaatamata sellele on Cavoli sõnul Venemaa oma jõud tõhusalt taastanud. "Üldine sõnum, mille ma teile annan, on see, et (Vene armee) on kasvanud samale tasemele, mis see oli enne (2022. aasta veebruari)," kirjutas Cavoli.

"Neil on lünki, mille see sõda on tekitanud, kuid nende üldine võimsus on endiselt märkimisväärne ja nad kavatsevad seda veelgi suurendada," sõnas kindral.

Cavoli lisas, et Venemaal on praegu rohkem rindesõjaväelasi kui enne täiemahulist sissetungi. "Venemaa taastab seda jõudu palju kiiremini kui meie esialgsed hinnangud eeldasid," kirjutas Cavoli. "Vene armee on praegu tegelikult suurem – 15 protsenti – kui Ukrainasse tungides," lisas ta.

Venemaa sõjavägi on kasvanud 2022. aasta sügisel korraldatud osalise mobilisatsiooniga, mis paljude arvates on sellest ajast peale jätkunud varjatumalt.

Cavoli sõnul ei piirdu Venemaa armee tugevuse taastamine vaid isikkoosseisuga, vaid Venemaal on praegu kasutuses sama palju tanke kui enne täismahulist sissetungi.

Cavoli on varem USA kongressile öelnud, et Ukrainal saavad ilma USA täiendava toetuseta üsna lühikese aja jooksul otsa laskemoon ja õhutõrjeraketid. Cavoli ütles, et Vene väed tulistavad viis mürsku iga Ukraina tulistatud mürsu kohta. Tema hinnangul võib see vahe lähinädalatel kasvada kümnele mürsule ühe vastu.

"(Ukraina on) sel aastal meist sõltuv ja ilma meie toetuseta ei saa nad ülekaalu," ütles Cavoli.

Zelenski allkirjastas Lätiga 10-aastase julgeolekuleppe

Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas neljapäeval, et allkirjastas Läti kolleegiga kümneaastase kahepoolse julgeolekuleppe.

Allkirjastasime just Läti presidendi Edgars Rinkēvičsiga kahepoolse julgeolekuleppe, postitas Zelenskõi X-is.

"See näeb ette Läti aastase sõjalise toetuse Ukrainale 0,25 protsendi ulatuses SKT-st. Läti võttis ka 10 aastaks kohustuse aidata Ukrainat küberkaitses, demineerimises ja mehitamata tehnoloogiates," ütles ta.

ÜRO mõistis hukka julmad "teise laine rünnakud" Ukrainas

ÜRO mõistis neljapäeval hukka"eriti murettekitava" teise laine rünnakute laine Ukraina päästjate vastu, kes kiirustavad õhurünnakute paikadesse ning siis ise löögi alla satuvad.

Neis teise laine rünnakutes hukkuvad esimeses löögis haavatud ning saavad surma või vigastada esmareageerijad, ütles ÜRO humanitaarabijuhi Martin Griffithsi nimel julgeolekunõukogule ÜRO ametnik Edem Wosornu.

Viimastel nädalatel on Ukraina korduvalt süüdistanud Venemaad selliste rünnakute korraldamises.

Interfax-Ukraine: Vene rünnakus hävis täielikult Kiievi lähedal asuv elektrijaam

Öösel vastu neljapäeva aset leidnud Vene raketirünnakus hävis täielikult Trõpilska soojuselektrijaam, mis asub Kiievi lähedal, kirjutab väljaanne Interfax-Ukraine, viidates jaama haldava ettevõtte Tsentrenergo nõukogu juhile Andri Hotale.

Hota sõnul on kõik rünnaku ajal jaamas viibinud töötajad elus. Raketitabamuse järel algas tulekahju jaama turbiinitsehhis ning praegu on käimas kustutustööd.

Trõpilska elektrijaam on suurim elektrijaam Kiievi oblastis. Tegemist on suurima energiavarustajaga Kiievi, Tšerkassõ ja Zõtomõri oblastis.

Ukraina võrguoperaatori Ukrenergo teatel ründas Venemaa energiarajatisi Lvivi, Odessa, Zaporižžja, Kiievi ja Harkivi oblastis ning Harkivi oblastis on vooluta jäänud vähemalt 200 000 inimest.

Trypillia Thermal power plant in Kyiv region has been destroyed by today's Russian missile attack - head of Centrenergo supervisory board.

This was one of the largest thermal power plants in Ukraine.

Thankfully, all the employees who worked on the shift during the attack are… https://t.co/mB70mphi6D pic.twitter.com/oL0a4FPYi0

— Anton Gerashchenko (@Gerashchenko_en) April 11, 2024

Meedia teatel ründas Venemaa ka Ukraina lääneosas asuvat maa-alust gaasihoidlat. Venemaa kasutas gaasihoidla ründamisel hüperhelikiirusel lendavaid ballistilisi rakette Kinžal. 

This is a map of Russia's tonight attacks on Ukraine. The hotspot in the West, attacked with 3 Kinzhal and 4 X-101, is a gigantic Stryi underground gas holder: with 17 bn ccm gas, 20% of Europe's capacities, 5th largest in the world, at the EU border. Just give Ukraine Patriots. pic.twitter.com/TcyMkomDKI

— Sergej Sumlenny, LL.M (@sumlenny) April 11, 2024

Ukraina ülemraada võttis vastu mobilisatsiooniseaduse

Ukraina ülemraada võttis neljapäeval teisel lugemisel tervikuna vastu mobilisatsiooniseaduse eelnõu.

Ülemraada täiskogu istungil toetas mobilisatsiooniseaduse vastuvõtmist 283 rahvasaadikut.

Parlamendisaadikud toetasid riikliku julgeoleku-, kaitse- ja luurekomisjoni ettepanekut jätta eelnõust välja reegel sõjaväelaste demobiliseerimiseks pärast 36-kuulist teenistust.

Zelenski saabus Leetu kolme mere algatuse tippkohtumisele

Ukraina president Volodõmõr Zelenski saabus neljapäeva hommikul Leetu Vilniusesse, et osaleda koos tosina Kesk-, Ida- ja Lõuna-Euroopa riigi juhiga kolme mere algatuse tippkohtumisel ja allkirjastada uus kahepoolne julgeolekuleping.

"Saabusin Leetu kolme mere algatuse tippkohtumisele ja läbirääkimistele partnerriikide juhtidega. Kavas on olulised kohtumised ja uue kahepoolse julgeolekuleppe allkirjastamine," ütles Zelenski Telegramis.

President rõhutas, et "praegu on peamine teha kõik selleks, et tugevdada meie õhutõrjet, rahuldada Ukraina kaitseväe pakilised vajadused, samuti kindlustada rahvusvaheline toetus, et saaksime Venemaa terrorist üle".

"Venemaa kurjus ohustab mitte ainult Ukrainat, vaid ka kõiki Venemaaga piirnevaid riike ja kõiki, kes väärtustavad rahvusvahelist õigust," ütles ta.

Tegu on Zelenski kolmanda visiidiga Leetu alates Venemaa täiemahulise sissetungi algusest Ukrainasse 2022. aasta veebruaris ning ühtekokku viiendaga. Viimati väisas ta Leedut jaanuaris, mil külastas kõiki kolme Balti riiki.

Hollandi, Tšehhi ja Taani peaminister arutasid Ukraina õhutõrjet 

Hollandi peaminister Mark Rutte arutas kolmapäeval oma Taani ja Tšehhi ametivennaga Ukrainale täiendavate õhutõrjesüsteemide tarnimise võimalusi.

"Ukraina vajab praegu rohkem ressursse, et kaitsta end Venemaa barbaarsete õhulöökide eest. Sellega seoses arutasin Tšehhi peaministri Petr Fiala ja Taani peaministri Mette Frederikseniga Ukrainale täiendavate õhutõrjesüsteemide tarnimise võimalusi," kirjutas Rutte kolmapäeva õhtul suhtlusplatvormil X pärast kolmepoolset telefonivestlust .

Ta märkis, et jätkab koos partneritega kõige endast oleneva tegemist, et tarnida Ukrainasse täiendavaid õhutõrjesüsteeme.

Rutte meenutas ka märtsi alguses koos Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga Harkivisse toimunud visiiti ning seda, et rohkem kui miljoni elanikuga linna peaaegu iga päev pommitatakse.

Ukraina tulistas alla 18 Vene raketti ja 39 Vene drooni

Venemaa kasutas oma öises rünnakus Ukraina energiataristule 40 drooni ja 42 raketti, teatas Ukraina õhuvägi. Peamiselt sihtis Venemaa Lvivi oblastit, kuigi droonid tabasid ka Odessa ja Mõkolajivi oblastit, samas kui Harkivit tabas üle 10 Vene raketi.

Konkreetselt kasutas Venemaa 40 ründedrooni Shahed-131 ja Shahed-136, mis lasti välja okupeeritud Krimmi territooriumilt ja Krasnodari krais asuva Primorsko-Ahtarski linna alalt. Ukraina õhuvägi suutis alla tulistada neist droonidest 39.

Venemaa tulistas välja Ukraina linnade pihta 20 raketti H-101 ja H-555 strateegilistelt pommitajatelt Tu-95MS. Neist rakettidest suutis Ukraina õhutõrje tulistada alla 16.

Okupeerutud Zaporižžja oblasti territooriumilt välja lastud neljast raketist H-59 tulistas Ukraina õhutõrje alla kaks raketti.

Samuti ründasid hävituslennukid MiG-31K Ukrainat kuue raketiga Kinžal.

Lisaks kasutas Venemaa rünnakus 12 raketti S-300, mis tulistati välja Belgorodi oblasti territooriumilt.

ISW: droonid ei kompenseeri Ukraina jaoks puuduvat laskemoona

Ukraina sõjavägi kasutab droone lahinguväljal tõhusalt, kuid see ei suuda täielikult kompenseerida kriitilise tähtsusega laskemoona puudust, tõdeb Ameerika sõjauuringute instituudi (ISW) värske sõjaülevaade, mida vahendas Unian.

Ka Ukraina president kinnitas Saksa ajalehele Bild, et Ukraina toodab edukalt droone, kuid need ei suuda asendada õhutõrjesüsteeme, kaugmaarakette ning suurtükiväge.

Ekspertide hinnangul õnnestus Ukraina relvajõududel laskemoona nappusest hoolimata osaliselt tõrjuda viimastel nädalatel kasvanud Venemaa rünnakute tempot.

"Meie kaitsjate võime mehhaniseeritud rünnakuid droonidega tõrjuda on olukorra osaline leevendus, kuid pidev suurtükiväe puudus muudab soomusmasinate kiire ja massilise hävitamise võimatuks," kirjutab Unian.

ISW märgib, et lääneriikide sõjalise abi viibimine sunnib Ukrainat tegema raskeid otsuseid inimelude ja kaotatud territooriumi hinnaga. See omakorda "halvendab võimalusi kärpida Venemaa sõjalist potentsiaali või siis planeerida Ukraina tulevast vastupealetungi".

Ukraina tulistas alla 40 Vene ründedroonist 39

Ukraina õhuvägi suutis alla tulistada riiki rünnanud 40 Vene droonist Shahed 39, teatas Ukraina peastaap hommikul.

Informatsioon rünnakus kasutatud ja alla tulistatud Vene rakettide kohta on täpsustamisel.

Mõkolajivi oblasti kuberneri Vitali Kimi sõnul tulistati oblasti õhuruumis alla kaheksa Vene ründedrooni. Dnipropetrovski oblasti kuberneri Serhi Lõssaki sõnul tulistati oblasti õhuruumis alla kolm drooni.

Minister: Venemaa ründas Kiievi, Lvivi, Harkivi ja Zaporižžja oblasti energiataristut

Ukraina energeetikaministri Herman Haluštšenko sõnul ründas Venemaa öösel vastu neljapäeva Ukraina energiataristut Lvivi, Kiievi, Harkivi ja Zaporižžja oblastis.

Kiievi oblasti sõjaväelise administratsiooni juhi Ruslan Kravtšenko sõnul sai üle viie tunni kestnud Vene rünnakus tabamuse kriitilise tähtsusega taristuobjekt, kus algas tulekahju.

"Kõik kiirreageerijad on kohapeal, objektil jätkub tulekahju kustutamine. Kõik täpsustav info tuleb hiljem," ütles Kravtšenko, lisades, et seni pole teateid kannatanute kohta tulnud.

Venemaa ründas Harkivis energiataristut, linnas kõlas vähemalt 10 plahvatust

Neljapäeva varahommikul toimunud Vene raketirünnaku sihtmärgiks olid kriitilise tähtsusega taristuobjektid.

Harkivi linnapea Ihor Terehhovi sõnul on linnas võimalikud elektrikatkestused.

Harkivi oblasti kuberneri Oleh Sõnehubovi teatel ründas Venemaa Harkivi linna ja oblasti kriitilise tähtsusega taristut vähemalt 10 raketiga.

Venemaa ründas Ukrainat droonide ja rakettidega

Öösel vastu neljapäeva algas Vene droonirünnak Ukrainale. Kuigi esimesed teated drooniohu kohta tulid juba kella 22.30 paiku õhtul, pole rünnak kella 5.30 seisuga hommikul veel lõppenud.

Hiljem hoiatas Ukraina õhuvägi, et Murmanski oblasti Olenja lennuväljalt tõusis õhku üheksa Vene strateegilist pommitajat Tu-95MS. Kella viie paiku sisenesid neilt pommitajatelt välja tulistatud Vene raketid H-101 ja H-555 Ukraina õhuruumi.

Seoses droonirünnakuga on tulnud teated plahvatustest Tšornomorskis, Mõkolajivis ja Krõvõi Rihis. Lvivis, Kiievis ja Hmelnõtskõi oblastis töötab õhutõrje.

Raketirünnaku alguse järel toimus Harkivis kohaliku kuberneri Oleh Sõnehubovi sõnul vähemalt 10 plahvatust, samuti on teada plahvatustest Zaporižžjas ja Harkivi oblasti Tšuhujivi linnas. Kiievis töötas õhutõrje.

Kella kuue paiku tulid teated ka plahvatustest Lvivis ja Lvivi oblasti Strõi linnas, seekord on plahvatusi põhjustanud raketid. Lvivi ja veel mitme Lääne-Ukraina linna suunas tulistasid välja mitu raketti Kinžal Vene sõjalennukid Mig-31K.

Lennukid Mig-31K tõusid varem õhku Nižni Novgorodi oblastis asuvalt lennuväljalt Savasleika ja kokku oli rünnaku ajal õhus kaheksa sellist lennukit.

Kell 6.50 teatas Ukraina õhuvägi Vene rünnaku lõppemisest.

Ukraina on Kuleba sõnul valmis Patriote isegi laenama

Ukraina vajab täiendavaid õhutõrjesüsteeme ja on tuvastanud üle maailma umbes 100 Patrioti patareid, mis võiks potentsiaalselt kättesaadavaks teha, edastasid Ukraina välisministri Dmõtro Kuleba sõnu meediaväljaanded Washington Post ja UNIAN.

Mõned riigid on aga vastu isegi ühe oma süsteemi üleandmisele Ukrainale.

Kuleba rääkis, et eelmisel suvel sai Kiiev oma esimesed õhutõrjesüsteemid Patriot, mida on kolm ja need ei ole piisavad, et kaitsta kogu riiki Venemaa õhurünnakute eest.

Washington Post tõi välja, et seetõttu delegeeris president Volodõmõr Zelenskõi välisminister Kulebale konkreetse ülesande – veenda riike, kellel on õhutõrjesüsteemid Patriot, need Ukrainale andma. Minister on korduvalt rõhutanud, et Ukraina on tänulik julgeolekuabi eest, mida paljud riigid on juba osutanud, kuid on hakanud ka avalikult väljendama pettumust edasise toetuse üle.

Lääne abi on viimastel kuudel vähenenud. See on eriti ilmne Ühendriikide puhul, kus USA kongressi vabariiklased on juba kuid tõkestanud president Joe Bideni pakutud ligi 60 miljardi dollari suurust abipaketti.

Washington Post jätkas, et väljakutsed, millega Ukraina praegu silmitsi seisab, rõhutavad riigi rasket olukorda sõjas. Ukraina ellujäämine sõltub endiselt tema relvi tarnivatest partneritest. Kuid vähesed neist partneritest näivad täielikult mõistvat selle abi andmise kiireloomulisust.

Välisministri sõnul on tema meeskond leidnud rohkem kui 100 vaba Patrioti ja mõnel naaberriigil on isegi sadamat või lennuvälja valvamas rohkem kui üks patarei.

Väljaanne märgib, et Kuleba pakkus riikidele isegi neilt õhutõrjesüsteemide laenamist ja lubas need tagastada koheselt, kui vaja. Ja tunnistas, et tundis sügavat pettumust. 

"Mul on tunne, et löön oma peaga vastu seina, kuigi olen diplomaat, mis tähendab, et pean seina telliskivi haaval nii-öelda lahti võtma. Aga kuna selline diplomaatia ei tööta, siis ma lihtsalt ei saa aru, miks seda ei toimu," sõnas Kuleba.

Kuleba kutsus juba aprilli alguses pärast eraldi kohtumisi oma kolleegidega Poolast, Hispaaniast ja Taanist NATO liikmesriikide välisministreid üles andma Ukrainale üle kõik maailmas saadaolevad õhutõrjesüsteemid Patriot.

"Ukraina on praegu ainus riik maailmas, mis kaitseb end peaaegu iga päev ballistiliste rakettide rünnakute eest. See tähendab, et kõik maailmas olevad Patrioti patareid, mida Ukrainale saab tarnida, tuleb võimalikult kiiresti Ukrainasse toimetada. Nende jaoks ei ole enam tähtsamat kohta," rõhutas Kuleba.

USA õhutõrjesüsteem Patriot on tõestanud, et suudab alla tulistada kõiki Venemaa ballistilisi rakette, sealhulgas Kinžale.

Ukrainas hukkus Vene rünnakutes seitse inimest

Ukrainas hukkus kolmapäeval Venemaa erinevates rünnakutes seitse inimest, teatasid võimuesindajad ja meediakanalid.

Odessa oblastis hukkus kolmapäeval Vene raketirünnakus neli inimest, kelle seas üks laps. Viga sai veel seitse inimest.

"Venelaste õhtul tulistatud raketid nõudsid Odessa oblastis neli elu, ohvrite seas on 10-aastane tüdruk," ütles kuberner Oleh Kiper Telegrami kanalis.

Kiper lisas, et üks kannatanutest kaotas mõlemad jalad ja tema seisund on kriitiline.

Vaid mõni tund varem said riigi idaosas asuvas Harkivi oblastis surma kaks naist ja üks laps, teatas riigi siseministeerium.

Ukraina siseminister Ihor Klõmenko ütles Telegramis, et rünnakus sai haavata veel neli inimest.

Võimude teatel tabas rünnak küla, mis asub umbes kümne kilomeetri kaugusel Venemaa piirist.

Vene vägi korraldas viimase ööpäevaga kuus raketi- ja 65 õhurünnakut, teatas Ukraina kindralstaap kolmapäeva õhtul.

Vaenlane tulistas ka 61 korda mitmikraketiheitjatest.

Suurtüki- ja miinipildujatule all oli üle 110 asustatud punkti Tšernihivi, Sumõ, Harkivi, Luhanski, Donetski, Zaporižžja ja Hersoni oblastis.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 810 sõdurit

Ukraina relvajõudude teisipäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:  

- elavjõud umbes 445 890 (võrdlus eelmise päevaga +810);

- tankid 7137 (+5);

- jalaväe lahingumasinad 13 679 (+12);

- suurtükisüsteemid 11 452 (+48);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1040 (+0);

- õhutõrjesüsteemid 754 (+1);

- lennukid 347 (+0);

- kopterid 325 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 9104 (+34);

- tiibraketid 2069 (+2);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 15 298 (+50);

- laevad / paadid 26 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- eritehnika 1882 (+6).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.