Ülikoolid otsustavad uueks aastaks loodavate õppekohtade arvu ise
Kuna riiklikku koolitustellimust kõrghariduse I ja II astme õppekohtadele ei ole, otsustavad ülikoolid ise, kui palju õppekohti uueks õppeaastaks luua. Lisaks oma äranägemisele lähtuvad ülikoolid otsuste tegemisel ka tööturu vajadustest.
Nii on näiteks Tallinna Tehnikaülikool võtnud eesmärgiks uuel õppeaastal tuua ülikooli senisest rohkem õppureid insenerikavadele. Tartu Ülikool on aga varasemate aastatega võrreldes suurendanud doktoriõppe kohtade arvu.
Haridussilma haridusandmete järgi on viimasel neljal õppeaastal alustanud kõrgharidusteed kolme astme peale kokku suurusjärgus veidi alla 14 000 üliõpilase ühe õppeaasta kohta.
Viimasel neljal õppeaastal on ligi pooled uutest tudengitest sisse astunud bakalaureuse- ja magistriõppekavadele (mõlemad 3+2). Väiksema populaarsusega on rakenduskõrghariduse erialad. Integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppe kasuks on aastast aastasse otsustanud alla 1000 inimese ja doktoriõppesse vastuvõetute arv on veel väiksem.
Tartu Ülikooli vastuvõtu talituse juhataja Tuuli Kaldma rääkis ERR-ile, et doktoriõppes on riigiga kokkulepe, et vähemalt 164 doktoranti peab ülikool vastu võtma. Lisaks kokkuleppele loob ülikool ka ise doktoriõppe kohti:
"164 kohta on siis need doktoriõppekohad, kus nooremteaduri ametikoht on finantseeritud muuhulgas haridusministeeriumi vahenditest, aga lisaks neile ülikooli loob ise tegevusteotuse väliseid õppekohti, et kui on olemas uurimisgrupp, kes näeb, et neil on vaja nooremteadurit, doktoranti oma uurimisgrupi juurde, siis nad omavahenditest loovad need doktorandikohad," ütles Kaldma.
Kõrghariduse I ja II astmes riikliku koolitustellimust ei ole ja ülikoolid otsustavad halduslepingute raames ise, kui palju uusi tudengeid vastu võetakse.
Nii on näiteks Tallinna Tehnikaülikool otsustanud, et uueks õppeaastaks võetakse senisest enam vastu tudengeid inseneeria valdkonda, ütles ülikooli õppeprorektor Hendrik Voll.
"Me loodame, et lõviosa siis nendest sisseastujatest tulevad nendest, kes lävendi ületavad, aga kui me ei saa nagu piisaval arvul üliõpilasi konkreetsele kavale siis oleme nõus vastu võtma ka üliõpilasi, kes seda lävendit ei ületa. Oleme ülikoolis tänu kõrghariduse tegevusteotuse tõusule kokku leppinud, et nendele üliõpilastele pakume täiendavat tuge," ütles Voll.
Voll lisas, et kui viimastel õppeaastatel on vastu võetud ligi 2700 uut tudengit, siis sel sügisel võiks uute üliõpilaste arv olla üle 3000. "Seda kasvu me väga ootame ja loodame just insenerivaldkonna kavade arvelt."
Tartu Ülikoolis viimastel aastatel õppekohtade arv püsinud 4800 juures, rääkis Kaldma: "Aga loomulikult õppekavade kaupa suvi näitab tegelikku nägu. On kindlasti õppekavasid, kus võib olla väike ületäituvus näiteks lävendipõhise vastuvõttu tõttu, või siis tuleb kandidaate oodatust vähem ja jääb õppekohti ka täitmata."
Mõlemas kõrgkoolis uuel õppeaastal ühtegi õppekava ei suleta. Küll aga avatakse mõlemas ülikoolis kaks uut õppekava.
Tartu Ülikoolis avab kliinilise farmaatsia ja loovprojektide juhtimise eriala. Mõlemad õppekavad on ingliskeelsed ja vastuvõtt nendesse on lõppenud. Tallinna Tehnikaülikoolis on uuteks õppekavadeks jätkusuutlik tööstus ning jätkusuutlik ettevõtlus ja ringmajandus.