Rootsi ühiskonnas tõusis uuesti põletavaks aruteluteemaks kuritegelike jõukude vägivald, kui kolmapäeval tulistas noorukite kamp surnuks 39-aastase pereisa, kes väidetavalt tegi noortele märkuse nende käitumise kohta.

Ajakirjanduses Mikaeli nime all tuntud ohver oli koos oma lapsega teel ujulasse ning ta lasti maha otse lapse silme all, kirjutab Briti väljaanne Daily Mail.

"Talle ei meeldinud ebaõiglus. See maksis talle elu," ütles Mikaeli õde Rootsi ajalehele Expressen. Neljapäeval peetud mälestustseremoonial ütles hukkunu õde, et Mikael oli tundlik inimene, kes muretses tulistamiste ja vägivalla pärast.

"Ma ei tea, kas nad ütlesid midagi tema poja kohta, kas ta pööras seetõttu ringi. Ma ei tea. Sel pole enam mingit tähtsust," ütles ta.

Politsei pole seoses mõrvaga kedagi veel vahistanud. Politsei statistika järgi toimus ainuüksi eelmisel aastal Rootsis 363 tulistamist, mis põhjustasid 53 surma. Samuti registreeriti kokku 149 plahvatust.

Alates 2013. aastast on surmaga lõppenud tulistamiste arv enam kui kahekordistunud ning 2022. aastaks oli Rootsis elaniku kohta tulirelvadega toime pandud mõrvade arv 30 korda suurem kui Londonis.

Juhtunut kommenteerisid nii opositsioonijuhist ekspeaminister Magdalena Andersson kui ka peaminister Ulf Kristersson.

Sotsiaaldemokraadist Andersson oli üks mitmest poliitikust, kes külastas neljapäeval peetud mälestusüritust Stockholmi eeslinnas Skärholmenis.

Kuigi Andersson ajas oma peaministriks oleku jooksul senisest karmimat poliitikat kuritegelike jõukude suhtes ning ta isegi kutsus 2023. aastal üles tänavatele sõjaväge saatma, pole Rootsi suutnud organiseeritud kuritegevust ohjeldada.

Ka Moderaatide juhist peaminister Kristersson külastas neljapäeva õhtul Skärholmenit.

"Meie elulaadi ohustav kuritegevus, mida meie riik praegu kogeb, avaldab mõju kogu meie vabale ja avatud ühiskonnale. Vägivaldsete kavatsustega inimestel ei tohiks lubada ausaid inimesi ähvardustega vaikima sundida. Halastamatud jõugud ei peatu enne, kui me peatame need," ütles peaminister.

Rootsi probleemiks on ka asjaolu, et kuritegelikud jõugud värbavad vägivalla toimepanemiseks alaealisi, kes pole veel seaduse silmis süüvõimelised. Mõnel juhul on toimepanijateks lausa 12-aastased lapsed.

Valitsust parlamendis toetavate immigratsioonivastaste Rootsi Demokraatide juht Jimmie Akesson ütles aga, et sõnumitest ei piisa ning on aeg "välja kuulutada täiemahuline sõda nende kriminaalsete jõukude iga liikme vastu".

Kolmapäeval toimunud mõrv leidis aset samal ajal, kui Rootsi parlament võttis vastu seaduse, mis annab politseile volitused teatud piirkondades ilma konkreetse aluseta inimeste või nende sõidukite läbiotsimiseks.

Uus seadus jõustub 25. aprillil, kuid kriitikute sõnul pole see õigusriigi põhimõttega kooskõlas ning selle rakendamine võib põhjustada diskrimineerimist.