IMF: Eesti konkurentsivõime taastamine vajab otsustavaid samme
Eesti konkurentsivõime vähenemine on vaid osaliselt viimase aja kriiside tagajärg, probleemide lahendamine eeldab valitsuselt otsustavat tegevuskava, leidis Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) Eestis toimunud majanduspoliitiliste konsultatsioonide käigus.
Eesti eksport on turuosa kaotanud kauem, kui saaks põhjendada nõrga välisnõudlusega viimases majanduslanguse tsüklis, leidis IMF Eesti Panga teatel. Konkurentsivõime on vähenenud, tootlikkuse kasv aeglustunud ning viimaste kriiside armid kahandanud Eesti majanduse kasvupotentsiaali, milleks on IMF hinnangul ligi kaks protsenti aastas. Eesti majandus on olnud kaks aastat languses.
Kiire hinnatõus on küll raugenud, kuid üldine hinna- ja kulutase riigis on kerkinud, tõdes IMF.
Selleks, et konkurentsivõime kasvurajale tagasi pöörata, soovitas IMF majandusolude paranedes otsustavalt liikuda eelarve tasakaalu taastamise suunas ja planeerida vahendeid struktuurseteks reformideks ja majanduse tootlikkuse suurendamiseks.
Eesti majandusele prognoosib IMF aeglast taastumist, mis jätab majanduse ka tänavu veel kergesse langusesse. Lähivaates on peamine kasvuhoob välisnõudluse taastumine. Keskmine hinnatõusutempo jääb IMFi hinnangul sel aastal kõrge nelja protsendi lähistele ja jätkab tuleval aastal aeglustumist.
IMFi hinnangul ei lahenda Eesti probleeme täiendavad riigieelarvekulutused, kuna see ei aita taastada konkurentsivõimet välisturgudel. Pigem võib riigieelarve majandusse süstitud stiimulist tingitud kulusurve Eesti konkurentsivõimet veelgi kahjustada ja vähendada eelarvevõimalusi tulevikus kasvavate kulude katteks.
"Fond on juhtinud tähelepanu väga õigetele Eesti majanduse kitsaskohtadele, millega on vaja tegeleda," ütles Eesti Panga president Madis Müller. "Pikemas ettevaates mõjutab Eesti majanduse edu ja inimeste jõukuse kasvu suuresti just see, kui hästi suudavad meie ettevõtted oma kaupu ja teenuseid eksportida. Eesti inimeste tulevikujõukus sõltub uutest investeeringutest majandusse, eriti aga kõrgtehnoloogilistest ja innovatiivsetest investeeringutest. Seetõttu tuleks majanduspoliitikat ja vajalikke reforme ellu viies silmas pidada, et ettevõtetel oleks Eestis hea tegevuskeskkond ning nad oleksid konkurentsivõimelised ka piiri taga."
Mülleri sõnul on Eesti Pank IMF-ga samal seisukohal, et kui järgmisel aastal hakkab majandus kasvama, peab riik jõuliselt eelarvetasakaalu suunas pingutama.
"Näiteks automaksu kehtestades, millele IMF ka viitab kui asjale, millega kindlasti tuleks edasi minna, see eelarveolukord jääb siiski piisavalt keeruliseks. Et näiteks need seni sisustamata n-ö kaitseotstarbelised maksutõusud, millest riigi eelarvestrateegias on küll juttu, aga mis ei ole tegelikult sisustatud, nendega tuleks siiski edasi minna ja mingisugused otsused selle poole pealt teha," rääkis Müller.
IMF soovitab Eestil siseriikliku eelarveraamistiku tugevdamiseks kaaluda kulureegli kehtestamist, mis seaks piirid avaliku sektori kulude kasvule.
Mitmed IMF-i soovitused puudutavad majanduse pakkumise poolt: rohkem tähelepanu peaks pöörama tööjõu ja kapitali paremale jaotusele, täpsemalt sihitud tööturu ja ettevõtete toetusmeetmetele, uue tehnoloogia kasutuselevõtule ning vajadusele jälgida, et palkade kasv tootlikkuse kasvust ette ei kiirustaks.
Konkreetselt soovitab IMF valitsusel üle vaadata riigi eelarvestrateegias ettenähtud üheprotsendised tulumeetmed, kaotada eluaseme maksuvabastus ja kaaluda kinnisvaramaksu kehtestamist.
"Lihtsustatult võib öelda, et üks protsent SKP-st tervishoidu, üks protsent sostiaaltoetustesse ja siis üks protsent kaitsesse ja lisaks oleme saanud ühe protsendi SKP-st intressikulusid. Ehk et me oleme teenuseid palju pakkunud, samal ajal tulubaasi me pole kasvatanud. Ehk et meie valikud on, kas oluliselt kulusd kärpida või siis täiendavaid maksutõuse planeerida. /.../ Järgmise aasta plaan on see, et uusi maksumuudatusi peale nende, mis meil juba töös on, me ei planeeri. Tuleb teha täiendavat kokkuhoidu, eelarvest leida. See on raske ülesanne," sõnas rahandusminister Mart Võrklaev.
Finantssektorit hinnates leidis IMF, et Eesti pangad on üldiselt endiselt hästi kapitaliseeritud, kuid näha on esimesi märke sellest, et laenukvaliteet on hakanud halvenema. Erilist tähelepanu vajab kinnisvarasektor. Kohane oleks üle vaadata, kas pankade krediidirisk on õigesti arvestatud ning kaaluda pankadelt suuremate puhvrite nõudmist, leidis IMF.
Toimetaja: Toomas Pott, Merili Nael