Majandus langeb kolmandat aastat järjest ja oleme sellega justkui ära harjunud. Siiski pole majanduse käekäik üksnes ettevõtjate teema, vaid sellest sõltub kogu ühiskonna jõukus. Ehkki languse üks põhjustajatest on eksporditurgude raskused, siis üksnes nende taastamise järel ootamine võib meile kalliks maksma minna.

Kiire hinnatõusu tõttu on siinsete firmade võime soodsa hinnaga välisturgudel võistelda kadumas ehk taastumise järel ei ole me konkurentsis samas olukorras kui kriisi eel. Samuti võistleb investeeringute ja uute ettevõtete meelitamise nimel kogu arenenud maailm, kuna need tähendavad töökohti ja maksutulu. Seetõttu peame konkurentsis olema nii head, et meist ei saaks mööda vaadata. Nii ettevõtete kui ka riigi tasemel.

Kuidas Eesti kiirema käigu sisse paneb?

Eesti majanduse tootlikkus jääb praegu Euroopa keskmisele alla, kuid ühise suure unistuse – strateegia "Eesti 2035" – järgi kerkib see järgmise kümnendi jooksul jõuliselt ja ületab aastaks 2035 Euroopa Liidu keskmisest.

See on julge siht, sest selle täitmine eeldab senisest kaks korda kiiremat arengut, senisest rohkem investeeringuid innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevustesse. Eesmärgi sõnastamine üksi seda aga täita ei aita. Samuti pole selline areng võimalik seni tehtu jätkamisega, tuleb otsustada, valida fookus, teha plaan ning see siis ellu viia.

Seejuures sõnastab "Eesti 2035" heaolu kasvu suunad 27 valdkonnas ja need kõik nõuavad ellu viimiseks raha. Nende muudatuste seas on ainult üks, mis seda kõike rahastab: ettevõtluse tootlikkuse ja rahvusvahelise konkurentsivõime kasv.

Majanduse moodustavad küll ettevõtted, kes muutuvates oludes kohanevad ja uusi turge otsivad ning homsetesse toodetesse-teenustesse investeerivad, kuid ka riigil on oluline roll täita just ettevõtjasõbraliku keskkonna loomisel. See soosib innovatsiooni, ei lämmata bürokraatiaga, menetlused käivad kiirelt, tööturg vastab ettevõtete vajadusele, maksude osas on ettenähtavus ja seadusloome osas õiguskindlus, energia mõistliku hinnaga ja väärtustatakse majandust kui ühiskonna üht alustala.

Laenates, kärpides ja maksustades rikkamaks ei saa

Säärased tingimused ei sünni üksi ettevõtjate ega ühe ministeeriumi tegevuse tulemusena, vaid peaks olema kogu valitsuse fookuses, sest lõviosa riigi maksutuludest koguneb palga- ja tarbimismaksudelt. Need sõltuvad jällegi ettevõtetes loodud töökohtadest. Kipub ununema, et ühiskonna jõukus luuakse ettevõtluses, mitte laenates, maksustades või kärpides.

Viimase aasta jooksul oleme kuulnud palju, kuidas Eesti rahaasjade kordasaamiseks tuleb teha raskeid otsuseid, kasvanud on maksud ja riigi laenukoormus. Maksude muutmise ja üleöö muudetud seadustega pole kadunud eelarvemiinus, vaid ettevõtjate ja investorite niigi habras kindlustunne.

Kui majandus kasvab ja areneb, suureneb ka riigi maksulaekumine ning siis on võimalik investeerida sinna, kuhu riigi arenguks on tarvis; julgeolekusse, haridusse, tervishoidu jne. Seetõttu tahaksid ettevõtjad näha, et majanduse arengu tagamine oleks tähtis teema valitsuse üleselt ja selle nimel tegutsetaks koos. Nii poliitikud ühiselt kui ka ettevõtjaid ja nende esindajaid kaasates ning kuulates.

Majanduse läbilöögivõime olgu kogu valitsuse prioriteet

Hiljuti sõnastas majandusminister majanduspoliitika plaani, millel samuti ambitsioonikas siht kasvatada Eesti majandus kahekordseks. Seda pole valitsus peaministri sõnul aga arutanudki.

Lisaks on plaani kohta käiva arutelu teravik nihkunud valesse suunda. Küsimus pole niivõrd konkreetses eesmärgis, et mitu korda majandust kasvatada, vaid mida on vaja selleks, et kasv üldse võimalik oleks. Sellele peaksime keskenduma. Kui me selles plaanis sõnastatud kasvust poolegi ära suudaksime teha, saame senisest jõukamaks.

Meid hoiab üha enam tagasi ka vähene ambitsioon, selgus hiljuti tööandjate eestvedamisel Eesti tööstuste seas läbi viidud uuringust ja aruteludest. Tihedat konkurentsi ja Eesti majanduse väiksust ning avatust arvestades pole see aga mitte lihtsalt valik, vaid hädavajalik. Ka mõtteviisis.

Julgete plaanide – olgu selleks mõne ettevõtja siht vallutada maailma, riigi jõukamate sekka tüürimine või majanduse kasvatamine – üle naermise ja kritiseerimise kõrval tasub seetõttu mõelda ka, mida täpselt naeruvääristatakse. Vahest ka naerja enda paremat tulevikku.