Rahandusministeeriumi kevadprognoosi kohaselt on Eestiselle aasta valitsussektori eelarvepuudujääk 3,5 protsenti. 17 miljardi eurose eelarve juures on puudu 1,3 miljardit eurot. 2025. aastal on puudujääk 5,3 protsenti, mis tähendab 2,2 miljardit eurot.

Mirko Ojakivi küsis Kallaselt, miks liigub Reformierakond vastupidises suunas lubatule, et eelarve tehakse küll korda, aga on nüüd asunud Eesti laenukoormust suurendama.

"Ei liigu ju vastupidises suunas. Me ju kogu aeg teeme neid pingutusi, et kõik need maksuotsused ja kärpeotsused, mis me oleme teinud, ka IMF ütleb, et need otsused on läinud õiges suunas," vastas Kallas.

"Tõsi on see, et olukord on endiselt väga hull ja raskeid otsuseid tuleb ka edaspidi teha," lisas ta.

Arp Müller küsis, kas peaminister on nõus vastutama selle eest, kui IMF-i delegatsioon peaks kunagi tulevikus hakkama Eesti eelarveotsuseid tegema hakkama.

"Mina olen oma vastutust tunnetanud, tuhka pähe raputanud igasuguste asjade eest. Küll aga on inimesed, kes õitsevad siin lihtsalt ringi, kes seda puudujääki on üle aastate teinud ja nendelt ei küsi keegi selle vastutuse kohta. Mina ei ole seda puudujääki põhjustanud. See puudujääk on üle aastate tekkinud. Jah, olen tunnistanud ja tunnistan veel kord, et ka minu juhitud valitsuste osa otsuseid, mida me oleme püüdnud ka tagasi keerata, on sellele puudujäägile kaasa aidanud. Ja ma olen seda viga tunnistanud. Aga ma tõesti palun, et seda viga tunnistaksid ka teised ja mõtleksid kaasa," rääkis Kallas.

"Mulle tundub, et avalikkus, ajakirjandus ja kindlasti opositsiooni poliitikud ei saa tegelikult aru, et meil on vaja neid pingutusi, et see IMF-i delegatsioon siia ei saabuks ja ei ütleks, et selle müüte maha, selle maksu tõstate, selle jätate ära," lausus Kallas.

Kallase sõnul aitavad eelarve olukorda parandada automaksu vastuvõtmine, riigilõivude tõstmine, trahvimäärade tõstmine ja keskmise pensioni tulumaksuvabastuse külmutamine.

Mirko Ojakivi küsis, miks tahab Reformierakond eirata rahandusministeeriumi eelarvestrateegias välja toodud laiapindse julgeolekumaksu kehtestamist, mida soovitas ka IMF-i esindaja, kes just Eestit külastas.

"Jälle on see justkui ainult Reformierakonna teema. Kõik teised nagu millegi eest riigis ei vastuta. Aga ma olen valmis seda vastutust kandma. Tõesti kõikide erakondade vaates on Reformierakond justkui ainuke täiskasvanu, kes peab raskeid otsuseid tegema, kõik teised saavad tulla populaarsete ideedega välja," vastas Kallas.

Kallase sõnul on ühiskonna tagasiside see, et rohkem maksutõuse ei olda enam nõus vastu võtma ning seetõttu tuleb ette võtta kärpeplaanid.

Kallas tõdes, et ka laenuvõtmisest ei pääse. "Laenu me võtame niikuinii. Tulud ja kulud ei tule kokku, see ongi see põhjus. Sellepärast me peamegi saama selle, et kulud ja tulud tuleksid kokku ja selle jaoks peab neid raskeid otsuseid tegema," sõnas peaminister.

Kallas heitis ajakirjandusele ette, et ajakirjandus küsib eelarve puudujäägi leevendamise otsuste kohta enne augustikuud. "Ei, me peame otsused tegema augustiks. Selle jaoks, et jõuda sinna, me teeme koosolekuid iga kuu," ütles Kallas.

Ta rääkis, et neljaprotsendiline puudujääk on tulnud sotsiaaltoetuste kasvamisest, nende seas peretoetused ja pensionid, Covidi põhjustatud tervisekuludest, kaitsekulutuste tõstmisest ja intresside maksmisest tekkinud kuludest.