ERR võttis luubi alla Eesti riigiasutused ja põhiseaduslikud institutsioonid ning riigi sihtasutused ja äriühingud, saamaks teada, kui palju on seal ametis kommunikatsiooniga tegelevaid inimesi ja millised on nende palgad.

Avalikus teenistuses töötas 2022. aastat puudutava aastaraamatu andmetel ligi 28 000 inimest ning riigi ametiasutustes oli teenistujaid üle 22 000. Millised olid need näitajad eelmisel aastal, ei ole veel teada, sest rahandusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna peaspetsialisti Geili Heinmaa sõnul töö personalinumbrite koondamise ja analüüsiga alles käib.

Kõigis suuremates riigiasutustes on enamasti tööl ka kommunikatsioonispetsialist, sageli aga terve kommunikatsiooniosakond. Nii on see ka riigikogu kantseleis, mille avalike suhete osakonnas töötab hulk inimesi, kes hoolitsevad riigikogu kommunikatsiooni eest. Lisaks osakonna juhatajale, asejuhatajale ja kommunikatsioonijuhile on seal kolm pressinõunikku, kaks infonõunikku, kaks konsultanti ja fotograaf – kokku 11 töötajat.

Pressi- või meedianõunik on ka enamikul riigikogu fraktsioonidest, kokku on neid seitse. Seejuures Keskerakonna ja Eesti 200 fraktsioonil on kummalgi kaks meedianõunikku, Reformierakonnal, Isamaal ja SDE-l üks ning ainsana puudub selle ameti esindaja ametinimetuse järgi EKRE-l, kuid fraktsiooni palgal on kolm sisuliselt meediaga tegelevat nõunikku.

Riigikogu kantselei alla kuuluvas arenguseire keskuses on samuti tööl kommunikatsioonispetsialist.

Riigikantselei struktuuri kuuluvas valitsuse kommunikatsioonibüroos töötab 22 inimest, kelle hulgas on lisaks kommunikatsioonidirektorile viis meedianõunikku, üheksa nõunikku, kommunikatsioonispetsialist, kommunikatsiooninõunik, sümboolikanõunik, graafiline disainer, veebitoimetaja, strateegilise kommunikatsiooni valdkonna juht, riigiinfo teenuse juht ning Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) projekti koordinaator.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo direktor Rasmus Ruuda ütles ERR-ile, et valitsuse kommunikatsioonibüroo töötajate arv on viimase poole aasta jooksul vähenenud kolme inimese võrra. Riigikantselei sise- ja väliskommunikatsiooniga tegeleb tema sõnul ainult üks inimene ning klassikalises mõttes kommunikatsiooniga kokku viis inimest, sealhulgas kaks inimest ainult välismeediaga.

Ruuda märkis, et valitsuse kommunikatsioonibüroo inimeste töö on valitsuse, peaministri ja riigikantselei ehk riigisekretäri, strateegiabüroo, tippjuhtide kompetentsikeskuse, julgeoleku- ja koordinatsioonibüroo tegevustest teavitamine.

Lisaks panevad nad kokku ja koordineerivad riigi strateegilist kommunikatsioonivaadet, viivad läbi uuringuid analüüse, tegelevad desinformatsiooniga, loovad ja haldavad kriisikanaleid, valmistuvad kriisideks ja valmistavad ette elanikkonnakaitse- ja kriisikindlusega seotud kommunikatsioonitegevusi, hoiavad korras riigi sümboolikat, esindavad Eestit rahvusvahelistes organisatsioonides ning viivad läbi koolitusi.

Mullu sügisel liideti Ruuda sõnul operatiivkommunikatsiooni ja strateegilise kommunikatsiooni üksused, et parandada sünergiat ja ressursikasutust. Ta rõhutas, et kommunikatsioonibüroo tegevus on suuresti ametkondade ülene ehk nad töötavad peamiselt teiste riigiasutuste heaks.

"Valitsuse kommunikatsioonibüroo inimeste arv tulenebki üleriigilistest ülesannetest ja laiast ülesannete ampluaast," lausus Ruuda.

Tartu ülikoolis töötab kümneid kommunikatsioonispetsialiste

Presidendi kantseleis on kommunikatsiooniosakonnas neli töötajat, kellest üks on fotograaf, ning lisaks on ametis presidendi kommunikatsiooninõunik.

Kommunikatsioonitöötaja on ka õiguskantsleril ja riigikontrollil, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikul, finantsinspektsioonis on neid kaks ning riigikohtul ja Eesti Pangal kolm.

Kommunikatsiooniüksuse leiab ka iga ministeeriumi osakondade seast. Neist suurimaga paistab silma haridusministeerium – seal on töötajaid üheksa.

Haridusministeeriumi haldusalas on mitu valitsusasutust, millest vaid keeleametil pole kommunikatsioonitöötajat, haridus- ja noorteametis on aga eraldi osakondades kokku seitse selle valdkonna esindajat ning mitu turundustöötajat. Rahvusarhiivi kommunikatsiooni- ja turundusosakonna viiest töötajast vähemalt kaks tegelevad ametinimetuse järgi kommunikatsiooniga ja üks turundusega.

Haridusministeeriumi alla kuulub ka sihtasutusi ja äriühinguid: kutsekoda, Eesti teadusagentuur, teaduskeskus Ahhaa, Euroopa kool ning Astangu kutserehabilitatsiooni keskus. Kokku on nende palgal 11 avalike suhetega tegelevat töötajat, kellest enamik ehk kaheksa töötavad teadusagentuuris, ja üks nii Astangul, kutsekojas kui ka Ahhaas.

Kultuuriministeeriumi alla kuulub ka neli avalik-õiguslikku organisatsiooni. Neist kultuurkapitalis, rahvusooperis Estonia ja ERR-is on üks kommunikatsioonitöötaja, rahvusraamatukogus kolm.

Lisaks jäävad haridusministeeriumi haldusalasse riigigümnaasiumid, hariduslike erivajadustega õpilaste koolid, kutseõppeasutused, rakenduskõrgkoolid ning teadus- ja arendusasutused.

Riigigümnaasiumidest on Tallinna Pelgulinna, Mustamäe ja Tõnismäe riigigümnaasiumil kolme peale üks kommunikatsioonitöötaja, kaks spetsialisti on Tallinna muusika- ja balletikoolis ning veel viies riigigümnaasiumis on tööl avalike suhetega tegelev inimene, kuid nende puhul sisaldab ametinimetus lisaks kommunikatsioonile veel mõnd teist valdkonda.

Enamikus avalik-õiguslikes ülikoolides on mitu avalike suhetega tegelejat. Maaülikoolis on kommunikatsioonitöötajaid kaks, Eesti kunstiakadeemias kolm, Eesti muusika- ja teatriakadeemias kaks.

Tehnikaülikooli turundus- ja kommunikatsiooniosakonnas on 29 töötajat, kellest kümmekond tegeleb otseselt kommunikatsiooniga. Tallinna ülikooli turundus- ja kommunikatsiooniosakonnas töötab 13 inimest, kellest vähemalt neli tegeleb ametinimetuse kohaselt otseselt kommunikatsiooniga, kuid lisaks on kommunikatsioonitöötaja ka mitmes allüksuses.

Tartu ülikoolis on ametis meediasuhete spetsialist ning eri valdkondade, instituutide ja teiste allüksuste kommunikatsioonijuhid ja -spetsialistid, keda on kokku lausa 45, kuid enamiku puhul neist sisaldab ametinimetus lisaks kommunikatsioonile veel ka turundust.

HTM-i hallatavatest rakenduskõrgkoolidest on lennuakadeemias kolm kommunikatsioonitöötajat, Tallinna tehnikakõrgkoolis kaks, Tallinna tervishoiu kõrgkoolis kaks ja Tartu tervishoiu kõrgkoolis üks selline töötaja.

Justiitsministeeriumis on kommunikatsioonitöötajaid kuus ning selle haldusalasse jäävas andmekaitse inspektsioonis on kaks avalike suhete nõunikku, üks konkurentsiametis ja patendiametis ning neli prokuratuuris. Kohtute kommunikatsiooniga tegeleb kaheksa inimest. 

Kaitseministeeriumis tegeleb meediasuhtlusega strateegilise kommunikatsiooni osakond, kus töötajaid on seitse. Lisaks on viis pressitöötajat kaitseväe peastaabis, kaks kaitseressursside ametis ja kaks kaitseinvesteeringute keskuses. Kaitseliidu strateegilise kommunikatsiooni osakonnas on töötajaid kuus, välisluureamet oma pressitöötajaid ei avalikusta. Rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses töötab kommunikatsiooniga kolm inimest.

Kliimaministeeriumi kommunikatsiooniosakonnas on töötajaid seitse ning hulgaliselt on neid ka ministeeriumi haldusala asutustes: viis keskkonnaametis, kolm keskkonnainvesteeringute keskuses ning üks nii keskkonnaagentuuris, loodusmuuseumis kui ka riigilaevastikus.

Suurim avalike suhete osakond on kliimaministeeriumi haldusalas RMK-s, kus töötajaid on üheksa, ning transpordiametis – kaheksa inimest.

Sauk: transpordiameti lai haare tingib vajaduse hulga töötajate järele

Transpordiameti peadirektor Priit Sauk ütles ERR-ile nii suure kommunikatsiooniosakonna vajalikkust põhjendades, et nende missioon on olla liiklusohutuse eestkõneleja Eestis ning kõikides oma tegevustes lähtuvad nad eesmärgist, et liikuvuskeskkond ja tingimused oleksid liiklejate jaoks nii maal, õhus kui ka veeteedel ohutud. Selleks korraldavad nad oma kommunikatsiooniosakonna kaudu kampaaniaid ja teavitustegevusi.

Sauk rõhutas, et ametinimetuse "kommunikatsiooniekspert" taga peidavad end tegelikkuses väga erinevate tööülesannetega inimesed. Tegevusi juhib meediakampaaniate juht ning hea keelekasutuse ning merenduse ja lennunduse terminoloogia arendamisega tegeleb keeletoimetaja-terminoloog. Kaks kommunikatsioonieksperti tegelevad kuue üksuse pressisuhtlusega ning üks ekspert on kujundaja, kes seisab transpordiameti visuaalse poole eest.

"Tema töö on toonud asutusele olulist operatiivsust ja kokkuhoidu, kuna igakordselt kujundusteenuseid sisse ostes kaotaksime me ajas ja meie hinnangul oleks ka teenus kulukam," põhjendas ameti juht.

Ka transpordiameti koduleht on Saugi sõnul võrreldes teiste asutustega kindlasti väga mahukas ning selle ajakohasena hoidmine on suure töömahuga. Seda haldab üks kommunikatsiooniekspert, kes tegeleb ka sotsiaalmeediakanalitega.

Osakonnas töötab veel digiajakirja Teejuht toimetaja, kelle ülesanne on ka erinevate asutuse sündmuste korraldamine. Samuti on tööl sisekommunikatsiooniga tegelev ekspert, kes haldab asutusesiseseid kanaleid ja tegevusi.

Sauk lisas, et arvestades transpordiameti valdkondade paljusust ning laiahaardelisust, on vaja kommunikatsiooniosakonda piisavalt töötajaid, et teha heal tasemel asutuse sise- ja väliskommunikatsiooni.

Kliimaministeeriumi äriühingutest on üks pressiesindaja tööl Eesti Raudtees, Operailis, Tallinna Lennujaamas, Tallinna Sadamas ning Lennuliiklusteenistuse AS-is, kaks on neid Rail Baltic Estonias ning kolm Eleringis. Riigi äriühingute puhul tuleb aga arvestada, et paljud neist ei avalda kodulehel kõiki oma töötajaid ning see võib tähendada, et lisaks avalikult näidatud pressikontaktile tegeleb organisatsioonis kommunikatsiooniga veel töötajaid.

Kultuuriministeeriumi kommunikatsiooniosakonnas on kolm töötajat ja selle hallatavas muinsuskaitseametis on neid kaks.

Selle ministeeriumi alla käivad ka paljud muuseumid ja teatrid ning neiski on tööl hulk pressiinimesi: üks kommunikatsioonitöötaja on laulu- ja tantsupeo sihtasutuses, draamateatris, Ugalas, Vene teatris, Virumaa muuseumites, noorsooteatris, Vanemuises, vabaõhumuuseumis, ERSO-s, tervishoiumuuseumis, Eesti Kontserdis, filharmoonia kammerkooris, spordi- ja olümpiamuusuemis, ajaloomuuseumis ja Tartu kunstimuuseumis. Integratsiooni sihtasutuses on kommunikatsioonitöötajaid kaks ning Eesti kunstimuuseumis kolm.

Majandusministeeriumi ridadest leiab kolm kommunikatsioonispetsialisti, riigi info- ja kommunikatsioonitehnoloogiakeskuses on neid kaks, riigi infosüsteemide ametis neli ning nii tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ametis kui ka tööinspektsioonis kaks.

Suurima kommunikatsioonitöötajate arvuga sihtasutus on EISA

Sihtasutustest on suurim avalike suhetega tegelev osakond ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutuses (EISA). Kredexi ja EAS-i liitimisel 2022. aastal tekkinud sihtasutuses on kaheksast inimesest koosnev turundus- ja kommunikatsiooniosakond, kus kommunikatsiooniga tegeleb vähemalt seitse inimest, kellest üks on sisekommunikatsiooni ja üks turundus- ja kommunikatsioonispetsialist. Petlik on aga mulje, et see ongi kogu EISA kommunikatsiooniüksus.

Nimelt leidub kommunikatsioonitöötajaid veel paljudes osakondades, nii on ainuüksi e-residentsuse osakonnas sotsiaalmeedia spetsialist, rahvusvaheliste avalike suhete juht, Eesti avalike suhete juht ning kommunikatsiooni- ja kogukonnajuht.

EISA palgal on ka e-Eesti kommunikatsioonijuht, Startup Estonia turundus- ja kommunikatsioonijuht ja Work in Estonia turundus- ja kommunikatsioonijuht.

Kokku leiab EISA eri osakondadest lisaks kommunikatsiooniosakonna töötajatele veel 12 kommunikatsiooniinimest, kellest kolm tegelevad ka turundusega. Lisaks ei pruugi turunduse ja kommunikatsiooni piirid alati päris selged olla ning turundustöötajaid leidab organisatsioonis üle kümne.

Tehnopoli teaduspargis on kommunikatsioonitöötajaid kolm ning Eesti Interneti SA-s üks.

Majandusministeeriumi alla kuulub ka viis riigi äriühingut, kuid kommunikatsioonispetsialist on neist tööl ainult Metrosertis.

Rahandusministeeriumi kommunikatsiooniga tegeleb neli töötajat ning selle haldusala asutustest on avalike suhete töötajaid enim ehk kuus statistikaametis. Maksu- ja tolliameti palgal on kommunikatsioonispetsialiste kolm, rahandusministeeriumi infotehnoloogia keskuses ja rahapesu andmebüroos üks ning riigi tugiteenuste keskuses kolm.

Rahandusministeeriumi äriühingutest on suurima pressitöötajate arvuga Eesti Energia, kus on neid viis, Riigi Kinnisvara AS-is on palgal üks kommunikatsiooniinimene.

Regionaal- ja põllumajandusministeeriumis on kommunikatsiooniosakonnas kolm töötajat, kuid kodulehe kohaselt on tegelikult ette nähtud veel üks koht, mis on hetkel täitmata. Haldusalas on kõige rohkem avalike suhetega tegelejaid põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametis ja maaelu teadmuskeskuses – mõlemas viis. Ka Eesti Liinirongidel ehk Elronil on üks kommunikatsioonitöötaja.

Põllumajandus- ja toiduametis on kommunikatsioonispetsialiste kolm ning riigi laboriuuringute ja riskihindamise keskuses üks. Ka maaelu edendamise sihtasutuses ja äriühingus Eesti Post on kummaski tööl vähemalt üks kommunikatsiooniinimene.

Siseministeeriumi kommunikatsiooniosakond on mehitatud seitsme ametnikuga. Lisaks on neli kommunikatsioonitöötajat häirekeskuses, seitse päästeametis, 15 politsei- ja piirivalveametis ning üks nii kodanikuühiskonna sihtkapitalis, sisekaitseakadeemias kui siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuses.

Samuti on vähemalt üks pressitöötaja kaitsepolitseiametis, mille töötajaskond pole avalik.

Terviseameti kommunikatsiooniosakond paisus koroonaajal

Sotsiaalministeeriumi kommunikatsiooniosakonnas on töötajaid viis. Haldusalas on enim avalike suhete spetsialiste terviseametis – neli, tervise arengu instituudis ja sotsiaalkindlustusametis on neid kolm ning ravimiametis ja tervise ja heaolu infosüsteemide keskuses (TEHIK) kummaski üks.

Terviseameti kommunikatsiooniosakond kasvas hüppeliselt koroonapandeemia ajal. Ameti kommunikatsioonijuht Imre Kaas ütles, et enne pandeemiat oli seal töötajaid kolm, kuid pandeemia tippajal kasvas nende arv seitsmeni. Neist neli tegelesid meediapäringutega, üks veebilehtede haldamisega ning kaks käsunduslepinguga töötajat vastasid sotsiaalmeedias reaalajas inimeste küsimustele, vähendamaks terviseameti üldnumbri koormust.

"Terviseameti kommunikatsioonivaldkonda on viimaste aastate jooksul tugevalt ümber kujundatud," lausus Kaas. "Enne minu ametisse asumist ei olnud näiteks majasisese infovahetuse eest vastutav sisekommunikatsiooni spetsialist kommunikatsiooniosakonnas, vaid neid ülesandeid täitis üks üldosakonna töötaja. Nüüd asub ta kommunikatsiooniosakonna juures."

Pärast koroonapandeemia lõppu liikus terviseameti kommunikatsiooniosakonna elu Kaasi sõnul tavapärasesse rütmi ja praegu tegeleb igapäevase meediasuhtlusega kaks inimest, nagu ka enne kriisiaega. Lisaks on tööl üks digikommunikatsiooni spetsialist, kes haldab sotsiaalmeediat ja ehitab uut veebilehte, ning sisekommunikatsiooni spetsialist.

"Kuivõrd terviseametil on palju tegevusvaldkondi, ei ole ametisse jäänud töötajate töökoormus eriliselt muutunud. Lihtsalt ületunde enam ei tehta. Arvestades terviseameti tegevusvaldkondade arvu, on tegemist ühe väikseima koosseisuga riigiametites," lausus Kaas.

Sotsiaalministeeriumi alla kuuluvad ka sihtasutused nagu Põhja-Eesti regionaalhaigla, kus avalike suhetega tegeleb kaks töötajat, Tartu Ülikooli kliinikum, kus neid on neli, ning Viljandi haigla ühe kommunikatsioonitöötajaga. Kommunikatsioonispetsialist on palgal ka ainsas sotsiaalministeeriumile kuuluvas äriühingus, Hoolekandeteenused AS-is.

Välisministeeriumi kommunikatsiooniosakonnas töötab kaheksa inimest, kuid nende hulgas on üks tõlkija-toimetaja. Lisaks kuulub ministeeriumi alla 40 välisesindust, kuid selle kohta, kui palju on nende seas kommunikatsioonitööga tegelejaid, info puudub.

Kolm kommunikatsioonitöötajat on ka rahvusvahelises arengukoostöö keskuses (ESTDEV).

Töötajate täpset arvu on raske kindlaks teha

Kokku lugedes ulatub eelmainitud asutuste kommunikatsioonitöötajate koguarv tublisti üle 400, kuid tuleb arvestada, et tegu pole täpse infoga, sest mitme riigi äriühingu puhul pole kõik töötajad kodulehel välja toodud, mistõttu võib kommunikatsiooniinimeste tegelik arv olla suurem, ning osa ministrite nõunikke tegeleb tegelikkuses samuti otseselt nende avalike suhete korraldamisega. Samal ajal ei pruugi ka kõik kommunikatsiooniosakonna töötajad otseselt ja ainult kommunikatsiooniga tegeleda.

Olukorda muudab segasemaks ka asjaolu, et paljudes asutustes on palgal ka turundusspetsialistid ning nende ja kommunikatsioonispetsialistide tööülesannete piirid kipuvad olema hägusad. Küsida võib sedagi, kas osa asutuste kommunikatsiooniosakonna hingekirjas leiduv fotograaf on visuaalse kommunikatsiooni kujundana samuti sisuliselt avalike suhete töötaja või mitte.

Lisaks paisutab tegelikult riigi raha eest kommunikatsioonitööd tegevate inimeste arvu see, et nii mõnedki riigiasutused kasutavad lisaks enda kommunikatsioonispetsialistidele ka erasektori suhtekorraldusfirmade abi. Näiteks on praegu käimas hange, millega sotsiaalministeerium otsib 120 000 euroga peresõbraliku tööandja märgise teavituskampaania tegijat ning praktika, et hankega tellitakse tööd kommunikatsioonipartnerilt, on üsna levinud.

Kui liita riigilt palka saavate kommunikatsioonitöötajate arvule ka omavalitsuste avalike suhete korraldajad, suureneb see arv veelgi. Omavalitsusi on Eestis 79 ja ainuüksi Harjumaa omavalitsustes kujundab avalikke suhteid 47 töötajat, kellest 27 töötab Tallinna, selle ametite ja linnaosade ning allasutuste pressiesindajatena.

Tartumaa omavalitsustest on suurim avalike suhete osakond Tartu linna palgal, kus töötajaid on 15, kuid osa neist tegeleb ka teiste ülesannetega, näiteks on osakonnas infosüsteemide haldaja ja dokumendihaldusega tegelev spetsialist. Teistes Tartumaa omavalitsustes töötab kokku kuus kommunikatsiooniinimest.

Suure asutuse kommunikatsioonijuht teenib keskmiselt 3802 eurot

Millised olid avalikus teenistuses ja riigi ametiasutustes möödunud aastal palgad, saab avalikuks maikuus, kui rahandusministeerium saab valmis oma kokkuvõtted.

Mullu valmis aga Figure Baltic Advisorys rahandusministeeriumi tellimusel riigiasutuste palgauuring, kus osales 119 riigi hallatavat organisatsiooni ning kus toodi eraldi välja ka kommunikatsioonitöötajate keskmised palgad.

Uuring jagab kommunikatsioonitöötajaid nende ameti järgi nelja rühma, millest kõrgeimat palka teenivad üle 500 töötajaga organisatsioonide või suurte valitsemisalade kommunikatsioonijuhid, kellel on vähemalt viis aastat töökogemust. Nende keskmine kuupalk oli 2023. aasta uuringu järgi 3802 eurot ja sellele lisandub lisatasu, mis moodustas keskmiselt kuus protsenti palgast.

Neil kommunikatsioonijuhtidel, kes töötavad kuni 500 töötajaga asutustes ja kelle töö eeldab samuti viieaastast töökogemust, oli palk eelmisel aastal keskmiselt 2838 eurot pluss lisatasud ja tulemustasud, mille osakaal oli viis protsenti.

Kaheaastast töökogemust eeldavat tööd tegevate kommunikatsioonispetsialistide, infonõunike ja meedianõunike keskmine kuupalk oli samal ajal 2200 eurot. Lisatasu ja tulemustasu moodustas palgast keskmiselt kolm protsenti.

Kõige madalam oli kommunikatsioonivaldkonnas pressiesindajate, nooremkommunikatsionispetsialistide ja infospetsialistide keskmine palk – 1887 eurot kuus. Sellele lisanduvad tulemustasud moodustasid põhipalgast kuus protsenti.

Riigiasutustes tõusis palk mullu keskmiselt 18 protsenti, kui arvestada töötajaid, kelle ametikoht aasta jooksul ei muutunud. Igakuine põhipalk tõusis lausa 98 protsendil töötajaist.