Sõja 784. päev: Krimmi baasi tabanud rünnakus hävis mitu õhutõrjekompleksi
Venemaa poolt okupeeritud Krimmis asuvat Džankoi õhuväebaasi tabas ööl vastu kolmapäeva raketirünnak, milles hävis mitu õhutõrjekompleksi, radar ja raketilaskeseadeldisi ning eeldatavasti ka lahingukoptereid. Tegemist võis olla Ukraina ühe kõige edukama õhurünnakuga terve praeguse sõja vältel.
Oluline kolmapäeval, 17. aprillil kell 23.10:
- Krimmi õhuväebaasi tabanud rünnakus hävis rohkelt Vene õhutõrjevarustust;
- Venemaa rünnaku tõttu hukkus Tšernihivis vähemalt 16 inimest;
- Tšehhi: doonorid on lubanud raha 500 000 mürsu ostmiseks Ukrainale;
- Zelenski: taotleme NATO-Ukraina nõukogu istungit relvatarnete asjus.
Krimmi õhubaasi tabanud rünnakus hävis mitu Vene õhutõrjekompleksi
Venemaa okupeeritud Krimmi poolsaarel asuvat Džankoi õhuväebaasi tabanud rünnakus hävis rohkelt õhukaitsevarustust, selgub kolmapäeval sotsiaalmeediasse tehtud postitustest.
Sündmuskohast avaldatud fotol on näha purustatud õhutõrjepatareid S-400 Triumf, öeldakse mitmel somekanali X (endise nimega Twitter) postituses. Sealhulgas hävis õhutõrjesüsteemi radar ning kolm õhutõrjerakettide väljalaskeseadeldist.
Vene õhuvägede helikopterieskadrilli valduses olevat Džankoi baasi tabas kaks taktikalist raketti ATACMS, millest esimene hävitas S-400 õhutõrjesüsteemi, teine aga sai pihta õhutõrjesüsteemide remonditöökojale, kus asus sel hetkel kaks õhutõrjepatareid S-300 laskeseadeldist, märgiti postituses.
Regarding the strike on Dzhankoy, as well as first footage of the aftermath of the attack. Destroyed Russian S-400 air defence system equipment.
— Special Kherson Cat (@bayraktar_1love) April 17, 2024
"Tonight, April 17, 2024, the military airfield of the 39th helicopter regiment of the 4th Air Force and Air Defense Army… https://t.co/JGcByoXt6s pic.twitter.com/z1Z6G9mXhr
Raketitabamuse järel toimus remondibaasis teisene plahvatus, kuid mis oli selle põhjus, ei ole teada. Samuti on teadmata, kas ja mitu helikopterit õhurünnakus hävis. Varahommikustel andmetel sai 15 inimest õhurünnakus viga ning 22 oli teadmata kadunud.
Ühe allika andmeil asus baasis 12 helikopterit Mi-28 ja Ka-52, mille kogumaksumus on hinnangulisel 210 miljonit dollarit. Purustatud S-400 hinnaks arvatakse olevat 500 miljonit dollarit.
Tegemist võib olla Ukraina ühe kõige edukama õhurünnakuga kogu sõja väitel, märkis üks kommentaator sotsiaalmeedias.
Ukraine's ATACMS strike on Dzhankoi Air Base today was likely one of the most successful strikes, if not the most successful strike of the entire war
— Ukraine Battle Map (@ukraine_map) April 17, 2024
~12 Mi-28, Ka-52 Helicopters were stationed there, in total costing $210 million, and an S-400 was hit too, worth $500 million pic.twitter.com/uFaFsaInHW
Venemaa rünnaku tõttu hukkus Tšernihivis vähemalt 16 inimest
Ohvrite arv Venemaa õhurünnakus Tšernihivi linnale Põhja-Ukrainas kerkis 16 hukkununi, ütlesid päästjad kolmapäeva pärastlõunal varasemaid teateid veelgi ajakohastades.
"Praeguseks on Venemaa hommikuse raketilöögi tagajärjel hukkunud 16 inimest," kirjutas päästeteenistus Telegramis.
Vigastatuid oli varem teadaolevalt vähemalt 61 inimest, ütles Tšernihivi oblasti sõjakuberneri nõunik Andri Podorvan.
Mitukümmend inimest, sealhulgas vähemalt kolm last, viidi Tšernihivi linna haiglatesse ning kõigile tagatakse asjakohane abi, oli Podorvan varem televisioonile öelnud.
Tema sõnul jätkuvad päästetööd, sealhulgas kadunud inimeste otsimine.
"Meil on info kadunud inimeste kohta, praegu on mitu inimest, kellega ei saa ühendust ja on teada, et nad viibisid läheduses või plahvatuskohas," ütles ametnik.
Ukraina politsei teatas Telegramis, et mobiilses politseipunktis töötavad politseinikud on saanud inimestelt, kelle eluruumid ja vara said Venemaa raketilöögi tagajärjel kannatada, üle saja avalduse.
Uurimisrühmad on viinud kahjustatud korterites ja hoonetes läbi üle 200 kontrolli. Töö jätkub.
Samuti ütles Podorvan, et raketirünnaku tagajärjel sai kannatada jõude seisva hotelli hoone.
"Hoone sai kannatada – tegemist on endise hotelliga, mis ei ole viimastel aastatel tegutsenud. Samuti sai plahvatuse tõttu kannatada mitu lähedalasuvat korruselamut... Purunesid aknad, hoonete fassaadid said kannatada. Läheduses on kohalik haigla – seal õnneks keegi vigastada või surma ei saanud, aga ka aknad purunesid, osa seadmeid sai kahjustada," rääkis ta.
Samuti hävis nõuniku sõnul mitukümmend autot ja kahjustusi sai ülikooli hoone.
Ukraina siseministeeriumi Telegrami teates öeldakse, et Tšernihivile korraldatud raketirünnakus hukkunute seas oli ka politseileitnant Alina Mõkolajets.
"Ta oli kodus haiguslehel, kui vaenlane raketirünnaku sooritas. Politseinik sai surmava šrapnellihaava. Mõkolajets oli 25-aastane. Ta töötas politseis alates 2023. aasta juunist Tšernihivi rajooni administratsiooni patrullpolitsei reageerimisosakonna inspektorina," seisab avalduses.
Linnapea Oleksandr Lomako ütles varem riigimeediale, et kolmapäeval tegid Vene väeüksused raketirünnaku tiheda asustusega linnaossa.
Presidendi kantselei asejuhataja Oleksi Kuleba sõnul päästeoperatsioon jätkub.
Ta tõi välja, et päästjad ja arstid teevad kõik endast oleneva, et inimesteni jõuda ning nende elu ja tervis säilitamiseks. Kõik hädaabiteenistused töötavad.
Kohapeal on loodud staap, et pakkuda abivajajatele vajalikku abi.
Otsetabamuse sai üks taristurajatis ja tõsiselt kannatada kaheksakorruseline maja.
Vene väed on viimastel nädalatel laiendanud rünnakuid Ukraina energiavõrgule, kuid Lomako ütles, et pihta saanud hoone ei ole energiatootmisega seotud.
"Vene terroristid ründasid Tšernihivit, tsiviilelanikud said kannatada," teatas ka presidendikantselei ülem Andri Jermak. "Terror tuleb peatada. Õhu- ja raktitõrje on see, mida Ukrainal kohe praegu vaja."
Tšernihiv asub Kiievist umbes 145 kilomeetrit põhjas ja enne sõda elas seal 285 000 inimest. Paljud hooned said kannatada 2022. aasta veebruaris, kui Vene tankid Valgevenest linna sisenesid.
Venemaa okupeeris põhjast Valgevenega piirneva Tšernihivi oblasti sõja algul osaliselt, aga pärast Vene vägede taandumist ei ole piirkonda ligi kaks aastat tõsisemalt rünnatud.
Ukraina võimude andmeil ründas Venemaa Tšernihivit kolme raketiga, sihtides just tsiviiltaristut.
Zelenski: Ukrainal polnud õhutõrjet Tšernihivi rünnaku takistamiseks
Ukrainal ei olnud piisavalt õhutõrjet, millega saanuks hoida ära Venemaa rünnaku Tšernihivi linnale, milles hukkus vähemalt 14 inimest, ütles kolmapäeval president Volodõmõr Zelenski.
Euroopa riigid otsivad võimalusi Ukraina õhukaitse tugevdamiseks
Ukraina president Volodõmõr Zelenski kutsus lääne partnereid otsusekindlusele ja toetama Ukrainat pärast kolmapäeva hommikul toimunud ja üle kümne inimelu nõudnud raketirünnakut Tšernihivis. Mitme Euroopa riigi liidrid ütlesid, et kaaluvad täiendavate õhutõrjepatareide saatmist, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Zelenski sõnul poleks Tšernihivi ohvreid olnud, kui Ukraina oleks saanud piisavalt õhukaitsevarustust ning maailma otsustavus Venemaa terrori vastu oleks piisav.
Õhurünnakus Ukraina põhjaosas asuvale Tšernihivile sai vigastada 60 inimest. Linnapea sõnul tabas kolm Iskanderi raketti tiheda asustusega linnaosa kell üheksa hommikul. Rünnaku tagajärjel sai kahjustada neli mitmekorruselist kortermaja, haigla ja üks õppeasutus.
Saksamaa kutsus kolmapäeval Euroopa Liidu ja NATO liikmesriike tugevdama Ukraina õhukaitset nii kiiresti kui võimalik.
Saksamaa kaitse- ja välisminister käivitasid uue initsiatiivi, mille eesmärk on aidata sõjas riiki Venemaa lõppematutena näivate õhurünnakute vastu. Seda arutatakse ka kolmapäeva õhtul G7 välisministrite kohtumisel Itaalias.
Berliini teatel on nii mõnigi riik juba huvi näidanud. Hollandi, Tšehhi ja Taani peaminister kinnitasid pärast kohtumist NATO peasekretäri Jens Stoltenbergiga, et õhukaitsesse tuleb kiiresti panustada ja selleks otsitakse võimalusi.
"Saksamaa näeb vaeva, et leida rohkem riike, kes saadaksid hädasti vajaminevat õhukaitset Ukrainasse. Meie kolmekesi kaalume, mismoodi saame Saksamaa initsiatiivi toetada," ütles Hollandi peaminister Mark Rutte pärast kohtumist.
"Kas meil poleks parem saata mõni õhukaitsesüsteem Ukrainasse ajal, mil nemad, ja mitte meie, võitlevad iga päev lõppematu Venemaa rünnaku vastu? Teame, et Euroopas on meil süsteemid,
millest mõnda on vaja saata Ukrainasse. Minu jaoks on vastus loomulikult jaatav," lisas Taani peaminister Mette Fredriksen.
NATO peasekretär Jens Stoltenberg teatas samas, et Ukraina president Zelenski palus NATO-Ukraina nõukogu istungit ning see koguneb reedel.
Bideni sõnul toetab ta tugevalt Ukraina ja Iisraeli abipaketti
USA president Joe Biden ütles kolmapäeval, et toetab tugevalt Ukrainale ja Iisraelile pikalt kinni hoitud toetuse eraldamist pärast seda, kui USA Esindajatekoja vabariiklaste liider teatas abipaketi hääletusele panekust.
"Toetan tugevalt seda paketti, et saada kriitilist toetust Iisraelile ja Ukrainale," ütles Biden oma avalduses. "Ma kirjutan sellele seadusele kohe alla, et saata maailmale sõnum: me seisame oma sõpradega ja me ei lase Iraanil ega Venemaal edu saavutada," lubas Biden.
"Iisraeli ähvardavad Iraani enneolematud rünnakud ja Ukrainat ootavad ees jätkuvad pommirünnakud Venemaalt, mis on viimase kuu jooksul järsult ägenenud. Esindajatekoda peab paketi sel nädalal vastu võtma ja senat peab sellele kohe järgnema. Ma kirjutan sellele seadusele kohe alla," kuulutas USA president.
USA Kongressi Esindajatekoja vabariiklaste liider ütles kolmapäeval, et hääletus tema ettepaneku üle uuendada Ameerika Ühendriikide pikka aega seisnud sõjalise abi eraldamist nii Ukrainale kui ka Iisraelile peetakse laupäeval.
"Me eeldame nende seaduseelnõude lõpliku vastuvõtmise üle peetavat hääletust laupäeva õhtul," ütles spiiker Mike Johnson.
Johnsoni esitatavas seaduseelnõus tehakse ettepanek eraldada Ukrainale 61 miljardit dollarit abi, sealhulgas 23,2 miljardit dollarit, mis ei ole mõeldud otseselt Kiievile, vaid USA relvavarude täiendamiseks.
Lisaks tehakse ettepanek eraldada Iisraeli toetuseks 26,38 miljardit dollarit, sealhulgas vahendeid USA sõjaliste kulude katmiseks vastuseks hiljutistele rünnakutele, märgitakse dokumendis.
Kava hõlmab ka 8,12 miljardit dollarit India ookeani ja Vaikse ookeani piirkonna vajadusteks, mille hulgas peaks olema ka Taiwani toetamine.
Ukraina ründas Venemaal Mordvas asuvat radarijaama
Ukraina korraldas kolmapäeval droonirünnaku Venemaal Mordva Vabariigis asuvale sõjaväe suurele radarijaamale, ütles Ukraina sõjaväeluureagentuuri (HUR) allikas ajalehele The Kyiv Independent.
Rünnak tabas Kovõlkino linnas paiknevat sõjaväeosa, kus tegutseb horisondi taha nägev nn konteineriradarijaam.
Mordva Vabariigi juht Artjom Zdunov ütles kolmapäeval, et droon oli tabanud piirkonnas asuvat rajatist. Venemaa kaitseministeerium väitis, et Vene õhutõrje tulistas Mordva kohal alla Ukraina drooni.
Teadaolevalt rünnaku alla sattunud konteinerradar on võimeline tuvastama sihtmärke kuni 3000 kilomeetri kauguselt. See on osa õhu- ja kosmosevägede luure- ja eelhoiatussüsteemist, teatas Vene kaitseministeerium.
Ukraina julgeolekuteenistus (SBU) on ka rünnanud Venemaal Brjanski oblastis asuvat Vene moderniseeritud Nebo-U kaugmaaradari süsteemi, ütles SBU allikas 16. aprillil ajalehele The Kyiv Independent.
Väidetavalt tulistati 11. aprilli öösel Mordva kohal, umbes 800 kilomeetri kaugusel Ukraina piirist, esimest korda pärast Venemaa täiemahulist sissetungi alla kaks drooni.
Aprilli alguses andsid Ukraina väed löögi Tatarstanis Jelabugas ja Nižnekamskis asuvatele tööstusrajatistele, ütles Ukraina sõjaväeluureagentuuri (HUR) allikas The Kyiv Independentile.
Väidetavalt oli sihtmärk Shahed-tüüpi ründedroonide tootmisüksus, mida Venemaa kasutab regulaarselt Ukraina-vastastes rünnakutes, sealhulgas rünnakutes tsiviil- ja energiataristule.
See rünnak oli üks Ukraina kõige kaugemale ulatunud lööke Venemaa territooriumile alates täiemahulise sõja algusest. Jelabuga asub Ukraina piirist umbes 1300 kilomeetri kaugusel.
Stoltenberg: NATO-l on Ukrainale andmiseks piisavalt õhutõrjesüsteeme
NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles, et NATO liikmesriikidel on tervikuna piisavalt õhutõrjesüsteeme, et neist osa Ukraina palvel talle anda.
Stoltenbergi sõnul on Euroopas "oluliselt vähem kui 100" õhutõrjesüsteemi, mida mõned Euroopa ametnikud varem on väitnud, kuid "loomulikult on kogu alliansil märkimisväärne arv Patrioti õhutõrjepatareisid".
"See peegeldab ka tõsiasja, et USA-l, mis on kõige rohkemate Patrioti patareidega [NATO] liitlane, on globaalne kohustus. Kuid reaalsus on see, et meil on kindlasti saadaval süsteeme, mida on piisavalt palju, et võimaldada meil tarnida oluliselt rohkem Ukrainale," märkis Stoltenberg pärast kohtumist Hollandi, Taani ja Tšehhi peaministriga.
NATO peasekretär lisas, et liitlased töötavad selle nimel, et anda Ukrainale rohkem õhutõrjevahendeid üldiselt ja eriti Patrioti patareisid.
Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba oli varem öelnud, et Ukraina on tuvastanud liitlasriikides 100 õhutõrjesüsteemi ja palub neist Ukraina linnade kaitseks üle tuua vähemalt seitse.
Möödunud reedel ütles Kuleba, et liitlastega käivad aktiivsed läbirääkimised õhutõrjesüsteemi Patriot kahe patarei ja ühe õhutõrjesüsteemi SAMP/T vastuvõtmiseks.
Kolmapäeval algatas Saksamaa valitsus initsiatiivi, et leida täiendavaid õhutõrjevahendeid, mida saaks Ukrainale üle anda.
Ka Samara lennuväljal puhkes tulekahju
Ukraina luure peavalitsuse (HUR) teatas kolmapäeval, et Venemaal Samara lennuväljal hävitati helikopter Mi-8. HUR jagas sotsiaalmeedias ka videolõiku, millel on näha, kuidas lennuväljal möllab tulekahju, vahendas The Kyiv Independent.
Mi-8 on nõukogudeaegne transpordikopter, mida kasutab ka Venemaa armee. Üks selline kopter maksab umbes 10-15 miljonit dollarit.
Samara linn asub Ukraina piirist umbes tuhande kilomeetri kaugusel.
Tšehhi: doonorid on lubanud raha 500 000 mürsu ostmiseks Ukrainale
Kakskümmend riiki on lubanud piisavalt raha 500 000 mürsu ostmiseks Ukrainale väljastpoolt Euroopat niinimetatud Tšehhi algatuse raames, teatas teisipäeval Tšehhi peaminister Petr Fiala.
Tšehhid teatasid märtsis, et on suutnud leida võimaluse umbes 800 000 mürsu ostmiseks Ukraina jaoks väljastpoolt Euroopat.
"Mul on heameel, et praegu on juba umbes 20 riiki ühinenud meie algatusega - Kanadast, Saksamaalt ja Hollandist Poolani," ütles Fiala visiidil Washingtoni.
"Tänu nendele saame nüüd tarnida 500 000 suurtükimürsku. Me usume, et järgneb rohkem tarneid," ütles ta Hudsoni Instituudis peetud kõnes.
Fiala ütles varem, et Ukraina saab esimesed mürsud juunis.
Ajaleht Financial Times kirjutas varem, et 800 000 mürsu ostmine läheb maksma 1,5 miljardit dollarit. Tšehhi Ukraina ülesehitamise volinik ütles teisipäeval Tšehhi raadiole, et tegelik summa on umbes kaks korda suurem.
Zelenski: taotleme NATO-Ukraina nõukogu istungit relvatarnete asjus
Kiiev esitab taotluse NATO-Ukraina nõukogu istungiks taeva kaitsmise ning õhutõrjesüsteemide ja rakettide tarnimise asjus, et saavutada partnerite suunalt tõeline võrdsus kaitsmisel terrori vastu, ütles president Volodõmõr Zelenski teisipäeva õhtul videopöördumises.
Ukraina presidendi sõnul on "shahedid" ühesugused Ukrainas ja Lähis-Idas.
Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 710 sõdurit
Ukraina relvajõudude kolmapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 456 050 (võrdlus eelmise päevaga +710);
- tankid 7193 (+4);
- jalaväe lahingumasinad 13 827 (+18);
- suurtükisüsteemid 11 624 (+15);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1046 (+0);
- õhutõrjesüsteemid 760 (+1);
- lennukid 347 (+0);
- kopterid 325 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 9279 (+2);
- tiibraketid 2093 (+1);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 15 587 (+24);
- laevad / paadid 26 (+0);
- allveelaevad 1 (+0);
- eritehnika 1910 (+2).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.
Toimetaja: Karl Kivil, Mait Ots
Allikas: BNS/Unian/Ukrainska Pravda/The Kyiv Independent/Interfax/Jevropeiskaja Pravda/AFP/STT
