Peaminister Kaja Kallas (RE) ütles Vikerraadio saates "Stuudios on peaminister", et valitsus ei ole arutanud majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo (Eesti 200) esitletud majanduse elavdamise plaani ning selles on palju asju, mis on omavahel vastuolus. Kuidas te seda kommenteerite?

Tegu on väga hea majanduse elavdamise plaaniga, mille eesmärk on ju see, et Eesti majandus kasvaks kahekordseks aastaks 2035. Ja sinna plaani on ju oma sisendid andnud erinevad ministeeriumid, seda plaani esitleti koos kliimaministriga (reformierakondlane Kristen Michal - toim.), sinna on andnud sisendi haridusminister, regionaalminister, kõik ministeeriumid, kes tegelikult ju Eesti majanduse arengu eest vastutavad.

Teiseks, selle plaani koostamisel on ju osalenud väga paljud ettevõtlusorganisatsioonid, nii et see on selline suur tervikplaan, ta on ambitsioonikas. Seda on arutatud valitsuses, valitsuse komisjonides on seda arutatud ja küsimus ei ole selles, kas ta siis on tervikuna saanud mingi haamrikoputuse või mitte, vaid sellest niikuinii lähtutakse väga paljudes ministeeriumites ja samamoodi ka Tiit Riisalu toob ju järjest erinevaid
teemasid valitsusse arutelule. Olgu need siis investeeringute teemad, olgu need siis kvaliteetse tööjõu teemad, olgu see ekspordi teema.

Need teemad on ju pidevalt valitsuses. See ei olegi lihtsalt üks lõplik tervikotsus, et nüüd siis kõik juhtub. See on pikk, suur, ambitsioonikas plaan ja siia kogu valitsus ju niikuinii panustab. Selles mõttes see, kuidas seda nimetada, ei olegi kõige olulisem. Tähtis on see, et see plaan on olemas, seda on nõutud Eesti ettevõtjate poolt, Eesti inimeste poolt. Ja me oleme selle välja pakkunud.

Miks ütleb peaminister, et seda valitsus ei ole arutanud?

No selles mõttes... Formaalselt võib öelda, et tervikuna on nüüd valitsuse istungil olnud see plaan ja siis on valitsus ära koputanud selle haamrilöögiga,
seda tõesti ei ole, aga see ei olegi asja eesmärk. Asja eesmärk on olnud ettevõtjate, ekspertide, ministeeriumite poolt kokku koguda kõik need ideed, mida tervikuna Eesti riik saab teha selle jaoks, et majandus saaks kahekordseks tõstetud aastaks 2035.

Ja seal on paljud teemad, mis on juba valitsuse töös valitsuse heakskiidu saanud, seal on paljud teemad, mis tuleb ette valmistada. Ja kindlasti ka Kaja Kallas ju ütles, et selles plaanis on väga palju häid asju. Võib-olla lihtsalt segaduse vältimiseks ütleks, et see on selline suur ambitsioonikas eesmärk, mille nimel ju tegelikult me kõik ühiselt pingutame.

Kas siis Eesti 200 ja minister Riisalo ei kavatsegi seda konkreetset majanduse elavdamise plaani niimoodi valitsuse ühise laua peale panna heakskiitmiseks?

Me oleme arutanud valitsuses seda plaani. Me oleme arutanud seda koalitsiooni läbirääkimistel. See on osa meie kõikidest aruteludest, mis puudutab ka näiteks riigi eelarvestrateegiat. Kõik meie otsused, mis me teeme, peavad olema seotud ka sellega, kuidas elavdada Eesti majandust.

Kindlasti Tiit Riisalo on valmis seda plaani ka valitsuse istungil esitlema, aga see sõltub väga palju ka sellest, kas seda soovitakse või mitte. See ei muuda asja sisu. Asja sisu on see, et tegelikult selle plaani järgi samm-sammult ju Eesti riik astub, kuna seal on ettepanekud, mis peavad, kas ühekaupa või siis erinevate gruppidena saama, kui on see valitsuse poliitika, ka valitsuse heakskiidu.

See on mastaapne plaan, see puudutab väga erinevaid valdkondi ja need otsused toob ju Tiit Riisalo või mõni teine minister, keda see puudutab, valitsuse istungitele niikuinii. See plaan lähtub ka nendest eesmärkidest
ja nendest alustest, mis on valitsuse ja riigikogu poolt heaks kiidetud, ehk siis suured arengukavad ja need eesmärgid.

Aga tähtis ei ole mitte vaielda selle üle, kas mingisugune dokument on kuskil haamriga ühes või teises kohas koputatud, vaid selles, et me tegelikult tõmbame majanduse käima. Meil on konkreetsed ettepanekud, konkreetsed soovid, mida ka meie ettevõtjad on väljendanud, need on täna koondatud üheks suureks plaaniks ja võetud ambitsioonikas eesmärk kahekordistada Eesti majandus aastaks 2035.

Miks ütleb peaminister siis, et selles plaanis on palju asju, mis on omavahel vastuolus ja paljud asjad ei ole lihtsalt reaalselt teostatavad?

Seda ei oska mina öelda, sest mina olen selle plaaniga põhjalikult tutvunud.
Ma ei näe seal mingit vastuolulisust, ma näen seal väga palju ideid, mis on koondatud ühe eesmärgi nimel. Seetõttu ei oska ma sellele vastata,
mis see täpne vastuolu seal peaministri arvates on. Mina olen selle plaaniga tutvunud, kiidan selle plaani heaks, seal on väga palju häid asju, mida tuleb teha. Kindlasti on seal väga ambitsioonikaid asju, mis nõuab näiteks investeeringuid ja kõiki muid tegevusi ja neid tulebki ühekaupa valitsuses arutada. Ma loodan sellisele positiivsele suhtumisele, mida ma ka Kaja Kallase vastuses tegelikult ju nägin. Nii et ma näen, et siin mingit vastuolu meie ja peaministri vahel ei ole.

Selles samas saates teisipäeval Kaja Kallas rääkis, et Reformierakond on raskete eelarveotsustega üksi ning kujundlikult on justkui ainuke täiskasvanu toas, kes peab vastutama.

Ma ei oska kommenteerida, miks peaminister selliseid väljendeid kasutab, sest et kui me vaatame näiteks Eesti 200 selles koalitsioonis, siis sellesse kärpesse,
mis siin tehti nüüd sellel aastal, meie ministrid panustasid kokkuvõttes kõige rohkem. Nii välisministeerium, Tiit Riisalo infotehnoloogia ja majandusministrina andis kõige suurema osa kogu sellest kärpest ja samamoodi haridusminister on viinud läbi kärpeid oma sisemiste vahendite arvelt ja pannud selle raha õpetajate palkadeks.

Ma tuletan meelde, et Eesti 200 leidis need vahendid koos sotsiaaldemokraatidega, et väärikalt kokku leppida õpetajate streigi lõpetamine ja alustada sisuliste reformide läbirääkimine. Nii et eks teod räägivad enda eest, ma ise kaasa ei lähe nende sildistamistega. Ma arvan, sellel puudub igasugune mõte. Meil seisavad ees väga tõsised otsused, mis puudutavad Eesti majandust, mis puudutavad Eesti riigieelarvet ja tõsi on, et see koalitsioon peab leidma
lahendused sellele võib-olla tänaseks juba üle miljardi eurosele riigieelarveaugule.

Ja siin on meie seisukoht selge, et enne kui me lähme maksutõusust rääkima ja enne, kui me läheme laenuvõtmisest üldse rääkima, tuleb leppida kokku
riigi kärbe just nimelt riigivalitsemise teemadel. Ma olen jätkuvalt seisukohal, et on kohti küll, kust võtta, küsimus on metoodikas. Ja siin vana kogenud nii-öelda majanduskriisiaegse komisjoni liikmena ma ütlen, et ega siin muud varianti ei ole, kui tuleb leppida üle põllu kokku üks konkreetne protsent ja see ülesanne anda ministeeriumidesse.

Näha oli, et eelmisel aastal kärpe tegemisel, kus ministeeriumid pidid midagi letti panema, siis Eesti 200 tegi siin väga suure töö ära. Aga see ei ole piisav, me räägime hoopis teistest suurusjärkudest.

Seitse protsenti ministeeriumi kohta?

See, mis lõpuks tuleb, peab olema mingi analüüsiga tehtud ja see lähtub rahandusministeeriumist kindlasti ka, aga selleni me jõuame hiljemalt augustikuus, kui tulevad tegelikud eelarveläbirääkimised ja riigi eelarvestrateegia koostamine. Aga me oleme õnneks otsustanud koalitsioonis nii, et me ei istu kuskil mõisa keldris viimasel hetkel maas kaks ööpäeva järjest, vaid me saame iga kuu kokku ja me kaardistame neid võimalusi ja ka seda seisu, mis meil rahanduses on.

Aga minu sõnum on selge: riik peab kokku tõmbama. Riik ei tohi rohkem kergekäeliselt lihtsalt niisama makse tõsta, sest et meil on majanduses vaja arengut näha ja inimeste koormused on päris kõrged. Ja kolmandaks, laenu olen mina nõus võtma siis, kui me investeerime seda kuskile, kui me investeerime seda kasvõi reformidesse, mis toovad mingi muutuse.

Täna me juba kuskil 1,7 miljardit eurot jooksvalt sellel aastal kasutame laenuraha. Siin ka IMF ja ka Eesti Pank on hoiatanud, et intressimaksed kujunevad juba meie maksumaksjatele üle jõu käivaks. Selles mõttes need on karmid otsused, aga neid tuleb kõiki koos vaadata.