Kolm peateemat ülemkogul lisaks konkurentsivõimele on üha teravamaks muutuv olukord Lähis-Idas, Ukraina kaitsesõja olukorra halvenemine ja Eurooopa Liidu Türgi-poliitika.  

Peaminister Kaja Kallase sõnul näitas Iraani rünnak Iisraelile, et lääneriikidel on võimekus vastaste raketid ja droonid alla tulistada.  

"Kui on soov ja tahtmine, siis need droonid saab alla tulistada. See, et Ukrainas seda ei ole sellisel kujul tehtud, on muidugi küsimus, miks see niimoodi on, et Iisraeli puhul need alla tulistatakse, aga Ukraina puhul ei lasta. Muidugi ma tean neid argumente, mis vastu öeldakse - et Venemaa on tuumariik ja nii edasi. Aga seda on ikkagi väga valus vaadata, et Ukrainas iga päev need samad droonid tsiviilelanikke ründavad," rääkis Kallas kolmapäeval ERR-ile.

Küsimusele, kui kriitiline võiks olla Kallase sõnum oma kolleegidele, vastas ERR-i korrespondent Joosep Värk "Aktuaalse kaamera" otse-eetris: "Ma arvan, et see sõnum võiks olla väga kriitiline, sest ega see ju päris normaalne olukord ei ole, et Iisraeli ründavad raketid ja droonid tulistatakse alla, aga need, mis ründavad Ukrainat ja satuvad võib-olla isegi ka Poola ja Rumeenia ehk NATO õhuruumi, jäetakse puutumata. Sest see ju annab väga selgelt märku, et lääneriigid tegelikult kardavad Venemaad ja Venemaa saab sellest ainult julgust juurde."

Värk viitas ka sellele, et viimastel päevadel on erinevad riigid rääkinud vajadusest luua nn õhutõrje koalitsioon, millega arendatakse õhutõrje võimekust Ukrainas.

"Aga nende koalitsioonide häda on see, et see võtab väga palju aega. Näiteks hävitajate F-16 koalitsioonist räägiti ju terve eelmine aasta, aga praeguseni neid hävitajaid Ukrainal veel ei ole. Ja kui Ukraina varsti peaks hakkama neid hävitajaid kätte saama, siis ei ole neil enam õhutõrjerelvasid, mille abil need hävitajad saaksid turvaliselt lennata," tõdes Värk.

"Nii, et Kaja Kallase sõnumid seal laua taga peavad olema sellised, mis panevad tema kolleege ennast väga ebamugavalt tundma," võttis Värk teema kokku.