"Viimase kahe aasta mured, mis ettevõtjad välja toovad, on poliitilise ebakindluse suurenemine, mis kahtlemata investeeringuid ja julgeid tulevikuotsuseid pärsib. Kui sul ei ole kindlust tuleviku suunas, milliseks kujunevad valitsuse poliitikad, siis see hoiab investeeringute tegemises tagasi või sunnib otsima teisi kohti," ütles Palts.

"Kõige selgem, mida tegelikult vajatakse on keskkonna stabiilsus. Et oleks ette nähtav, mida me teeme. Et meil ei juhtuks niimoodi, et neljapäeval on poliitikud koos ja esmaspäeva hommikul on pressikonverents, kus tutvustatakse peatselt saabuvaid maksumuudatusi. Need protsessid võiksid käia läbimõeldumalt ja ettevõtja peale mõeldes," lisas ta.

"Kui me täna räägime sellest, kuidas majandust elavdada ja pikemas perspektiivis uuele tasemele viia, siis investeeringud on võtmetähtsusega," lausus Palts.

Palts rääkis, et kuigi julgeolekuolukord teeb investeeringute siiameelitamise raskemaks, ei ole see neid siiski täiesti seisma pannud. Kindlustunnet potentsiaalsete investorite jaoks annab tema sõnul ka Eesti aus ja objektiivne olukorrakirjeldus.

"Olukord on kardinaalselt muutunud ka nende võtmetegurite osas, mis võib-olla viimasel paarikümnel aastal on aidanud Eestisse investeeringuid tuua, suuresti on need ära kadunud tänaseks ja tuleb leida need uued väärtuspakkumised, mida investoritele pakkuda," lausus ta.

"Eks on ju tegelikult, mitte nii palju kui me tahaksime, suuremaid rahvusvahelisi investeeringuid Eestisse tulnud, on see siis magnetitehas Ida-Virumaal või uus tööstusinvesteering ka Pärnumaale. Need on väga positiivsed näited ja neid kindlasti tuleb ka rohkem esile tuua, kasvõi välismaistele investoritele selgitada, et Eesti ei ole nii väga rinderiik," lisas Palts.

Kaitsetööstus pakub ettevõtetele uusi arenguvõimalusi

Paltsi sõnul peituvad arenguvõimalused majanduse jaoks ettevõtluse koostöös kaitsevaldkonnaga.

"Eesti kaitsetööstuse ettevõtted on väga aktiivsed, ka suhtluses kaitseministeeriumiga. Seal on vastastikune koostöö ja arusaam väga positiivne. Neid võimalusi otsitakse, püütakse niipalju kui võimalik ettevõtjaid kaasata erinevatesse aruteludesse ja ka rahvusvahelises plaanis aidata," ütles Palts.

"Ettevõtteid, kes midagi kaitsetööstusvaldkonnas teevad, võivad olla väga erinevad, see ei pea kindlasti olema ainult relvastus, vaid ka muud tooted, alates sokkidest, saabastest kuni näiteks kaitseväes kasutatava toiduni. Neid valdkondi on tegelikult palju. See lõpuks on ettevõtluse arendamine ja sealt tulevad täiendavad töökohad ja maksutulu," lisas ta.

Maksumuudatustest saadakse aru

Rääkides maksutõusudest ja uutest maksudest, ütles Palts, et keegi nende üle ei rõõmusta, aga ettevõtjad saavad aru, et need otsused on tihti vajalikud ja paratamatud.

"Käibemaksutõus ei tekitanud üldiselt ettevõtluskeskkonnas suurt vastuseisu. Küll olid teemaks erinevad erandid, mille kaotamist sooviti, aga üldine maksumäära tõus suurt vastuseisu ei tekitanud. Kindlasti tal on majandusele ja Eesti inimeste toimetulekule oma mõju, seda ma oleme näinud ka vaadates inflatsiooninumbreid," kommenteeris Palts.

Paltsi sõnul saavad ettevõtjad aru ka aktsiisitõusust ja ka automaksust, vaatamata sellele, et ka see omab kindlasti mõju nii ettevõtlusele kui ka üksikisikutele. Kriitika peitub tema sõnul aga hoopis mujal.

"Need ideed tulevad sageli väga ootamatult ja võib-olla ka läbimõtlematult. Ettevõtjad ei saa aru, mis ühe või teise asja mõte on ja kuidas ja mis kujul nad rakenduvad ning kas mõjusid on hinnatud," sõnas Palts.

Rohepööre peab arvestama majandusega

Rohepöörde ja kliimaseaduse menetluse kohta ütles Palts, et siin tuleb arvestada majanduskeskkonnaga.

"Me peame tegema endale selgeks, et ilma majanduseta, ilma töökohtadeta, ilma areneva majanduskeskkonnata ei ole tegelikult võimalik kliimaeesmärke täita. Kui me saame selgeks, et inimeste heaolu tuleneb sellest, kui hästi me hakkama saame ja kui elujõuline on meie majandus, ja sealt edasi ka riigi maksutulud tulenevad ju sellest kui hästi ettevõtlus hakkama saab. Kui me oleme kokku leppinud, et sellest me lähtume, siis võib-olla ei olegi suuremaid takistusi mistahes seaduste menetlemisel ja protsesside läbiviimisel," sõnas Palts.

"Mis selle kliimaseadusega praegu on juhtunud, on see, et kuigi algne eesmärk on olnud väga hea ja õilis, siis täna juba ettevõtjad kahtlevad selles, et see mingit õigusselgust või investeeringukindlust hakkab tagama. See on olnud ka mõningate investeeringute puhul argumendiks, et kui kuskil mujal sellist protsessi parajasti ei peeta ja on arengukavad ja strateegiad juba paigas teatud valdkondades, siis leitakse, et ebakindlus Eestis on kasvanud suuremaks, kui oleks mõistlik," märkis ta.

ERR küsis ka Paltsi hoiakut Venemaal äritegevust jätkavate ettevõtete kohta, kes ka Eestis tegutsevad.

"Mina olen väga liberaalse ja turumajandusliku maailmavaate toetaja. Ma arvan, et ka selles küsimuses tarbija saab väga selgelt ise otsustada, kelle kaupa osta ja kelle kaupa mitte. Kahtlemata on siin see teadlikkuse küsimus, aga tänasel päeval neid infoallikaid on üksjagu palju ja räägitakse sellest igapäevaselt. Ma tahaks väga loota, et keegi ei toimeta Venemaal või ka Valgevenes teadlikult sanktsioone eirates, mis on selgelt rikkumine," kommenteeris Palts.