Lääne-Harju vallas Kurkses asuvat 25-ruutmeetrist metsamajakest hakkas Airbnb ja Bookingu platvormidel välja rentima juba eelmine omanik Ilmar Räni. Ta tunnistab, et naaber kaebas häiringu peale valda, aga ametnikud käisid tegevust 2022. aasta algul kontrollimas ega näinud probleemi, mille kinnituseks on ka ehitusnõuniku toona saadetud kiri.

2022. aasta suvel ostis majakese ära Martin Kruusi pere. 32-aastase ettevõtja sõnul puhkavad nad koos lähedastega seal linnamelust, aga otsustati jätkata ka rendiäri, kui maja vaba.

Omaniku sõnul on maja välja renditud umbes 150 päeva aastas. Kuigi koht tundub esialgu inimtühi, siis elab naaberkrundil püsivalt üks perekond, kes – nagu tagantjärele selgus – tegi uue kaebuse öörahu häirimise ja ringi ekslevate võõraste kohta.

Maja oli Kruusi pere käes olnud vaevalt kolm kuud, kui ta sai kirja vallalt, milles hoiatati sunniraha ähvardusel, et selline äritegevus elamumaal tuleb lõpetada.

"Kui kaebus omavalitsusele laekub, siis meil on kohustus seda kaebust menetleda. Ja menetluse tulemusena siis pidime tegema sellise ettekirjutuse laadi asja. See ei ole tegelikult vallas ainukene, Laulasmaa külas ka on üks sarnane asi praegu käimas," ütles Lääne-Harju abivallavanem Erki Ruben.

"Pealtnägija" suhtles ka naaberkinnistu omanikuga, kes kinnitas, et tegi kaebuse, sest teda häirib võõraste liikumine ja müra, aga ei soostunud tooma konkreetseid näiteid ega kaamera ees esinema. Kui muidu oleks see ehk tüüpiline naabrite vaheline hõõrumine, siis antud juhul läheb huvitavaks. Nimelt loeti Erki Rubeni sõnul vallamajas tähelepanelikult seadust ja leiti, et selline lühiajaline rent elamumaal rikub seadust - täpsemini, langeb seaduste vahele. Nimelt lubab turismiseadus osutada külaliskorteri ja kodumajutuse teenust. Esimene tähendab, et korter antakse tervikuna külalise kasutusse, teise puhul antakse tuba või muu osa hoonest või korterist, kus omanik ise elab. Aga Kurkse ja teiste sarnaste näidete puhul üüritakse välja kogu elamu.

"Peab vaatama turismiseadust: kodumajutust võib pakkuda ka elamumaal, külaliskorterit võib välja rentida lühiajaliselt ka korterelamus, mis on elamumaa. Aga kui läheb sealt juba edasi puhkeküla või hotell või ka puhkemaja, siis sellise tegevuse jaoks peaks tegelikult hoone asuma juba ärimaal. Siin see vahe tuleb," rääkis abivallavanem Ruben.

Ehk veel kord – valla arusaama järgi justkui ühte tuba lühiajaliselt välja rentida tohiks ja korterit samuti, aga tervet elamut mitte. Siis on juba tegu puhkemajaga, mis eeldab, et krundi sihtotstarbeks on määratud ärimaa.

Rubeni sõnul lähebki piir põhimõtteliselt kodumajutuse ja puhkemaja vahelt. "Ühte on lubatud teha elamumaal ja teist on lubatud teha ikkagi ärimaal ja turismiseaduses on see piir seatud."

Martin Kruusi ja tema kaaskondlaste sõnul on selline käsitlus totter ja pahauskne, alustades sellest, et Lääne-Harju vallamaja koos ostukeskusega tegutseb 100 protsenti elamumaal, kuni selleni, et samasuguseid lühiajalisi üürimajakesi, mis asuvad elamumaal, on Eestis sadu, kui mitte üle tuhande.

Kui vald aasta alguses Kruusi rendiäri ära keelas, ähvardades iga rikkumise eest kohandada sunniraha 3000 eurot, palkas mees advokaadi ja vaidlustas selle ettekirjutuse kohtus. Advokaat Kadri Matteus usub, et kaasusest saab pretsedent.

"Ta paneb ikkagi päris tõsise põntsu sellele ärile Eestis. Ma arvan, et võibki juhtuda, et see võib olla ärimudeli lõpp siin Eestis, kui selline kohtuotsus tuleb ja seda hakatakse ka reaalselt kohalike omavalitsuste poolt usinalt rakendama," kommenteeris Matteus.

Vaidlusaluse Kurkse maja eelmine omanik Ilmar Räni kardab, et sel juhul läheb Eestis kogu Airbnb tegevus keelu alla. "Seda ei ole meile vaja, pigem meil oleks vaja konkreetseid reegleid, kuidas Airbnb'd võib pidada, kuidas seal võib käia ja et see oleks kõigile sujuv ja mõistlik," rääkis ta, tuletades meelde, et platvormiteenust pakub ka Booking.

Erki Ruben nõustub, et toimuv võib tunduda ebaõiglane. "Selliseid juhtumeid või valdkondi, kus inimesed on esimesena jäänud hammasrataste vahele, on ju veel. Siin ma ütlengi üleskutse ministeeriumitele, et lahendame selle olukorra kiiresti ära või anname siis väga selged juhised inimestele, sest neid lühiajalise majutuse pakkujaid on Eestis ja mujal maailmas ka väga-väga palju."

"Pealtnägija" küsis kommentaari nii majandus- kui ka kliimaministeeriumilt, aga mõlemad loobusid, viidates käimasolevale kohtuvaidlusele. Tegelikult on kõik vaidluse pooled ühel meelel, et oleks vaja õigusselgust. Martin Kruusi mikromajutuse äri on kohtu otsusega vaidluse ajaks seisma pandud, aga teda nörritab veel eriti, et otsuse teinud abivallavanema pere rendib ise,  küll naabervallas, sarnasel moel välja oma suvilat.

Kui ajakirjanik Rubenilt selle kohta pärib, kinnitab abivallavanem, et ka seal tuleb teema samamoodi lahendada. "Me küll elame seal suvilas ka ise kohal, aga samamoodi tuleb lahendada, et kui me soovime ikkagi teistmoodi seda majutusteenust pakkuda, siis me peame selle ärimaa funktsiooni sinna juurde taotlema," lisades "Pealtnägija" täpsustuspalvele, et pere siiski külalistega samal ajal majas ei viibi.