Pakendi ja pakendiprügi määrus on jätk juba 20 aastat tagasi vastu võetud pakendidirektiivile, selgitas Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskuse vanemekspert Harri Moora.

Peamiselt plaanitakse kaht suurt muutust. "Me peame hakkama ka pakendijäätmete tekkekogust vähendama ja teiselt poolt laias plaanis on kindlasti korduskasutamise suurendamine," ütles Moora ERR-ile.

Paljude ühekordsete plastpakendite kasutamine keelatakse.

"Näiteks õhukeste kilekottide kasutamine, mida me tavainimesed oleme harjunud toidupoes puuviljade, juurviljade pakendamiseks kasutama," selgitas Moora.

Samuti lähevad keelu alla ühekorrapakendid ja -nõud toidukohtades söömiseks.

Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepp ütles, et paljud nõuded toovad toidutootjatele hulgi ebamõistlikke kohustusi.

Potisepp tõi näiteks nõude, et 10 protsenti toidu plastpakenditest oleks taaskasutatavast materjalist: "Tänaste toiduohutuse reeglite kohaselt pole selline nõue toidupakendi puhul täidetav."

Šnitslit ei saa pakendada nii nagu niidirulli, selgitas Potisepp – toiduohutuse nõuded ei luba igat tüüpi plasti kasutada.

Või siis nõue, et osasid toidupakendeid, mille puhul alla 70 protsendi jõuab tagasi ringlusesse, ei tohi üldse enam kasutada. Praegu pole kindel, kuidas seda Euroopa Komisjon hindama hakkab.

Tegemist on üldse äärmiselt keerulise seadusaktiga, ütles Potisepp. Erinevaid nõudeid tuleb hulgi.

"See toob kaasa suhteliselt suuri kulutusi arendustöödes ja kindlasti ka tehnoloogiates. Kui me mõtleme, et täna on aasta 2024, meil on aega ainult kuus aastat. Meil on tohutud rasked aastad niikuinii. Ma arvan, et need otsused ja üleminekud saavad olema üsna valulised," ütles Potisepp.

Kuid Harri Moora ütles, et Eesti ettevõtjad peavad võtma suurema vastutuse. "Ettevõtted peavad nende nõuete täitmiseks hakkama tõsisemalt seda tootjavastutuse põhimõtet rakendama ehk ise selles süsteemis sisuliselt kaasa lööma ja seda süsteemi ka kontrollima."

Moora tõdes, et mõne toote puhul võib tarbijale hind tõusta. Samas Potisepp ütles, et tegelikult pole üldse hinnatud, kui palju kasu muutusest saadakse.

"Meil on jälle mingi rohelipp püsti, mõjusid ei hinnata ja kedagi ei huvita, palju see maksma läheb," ütles Potisepp.

On veel rida vastuolusid – näiteks kirjeldab Potisepp, et üksi elab üha rohkem inimesi, mistõttu on vaja ületarbimise vältimiseks just rohkem, aga väiksemaid pakendeid. Ka Moora tunnistas, et alati ei pruugi korduskasutatav pakend olla keskkonnasõbralikum.

Määruse peab veel heaks kiitma Euroopa Nõukogu ning palju selle täpsemast sisust otsustavad hilisemad rakendusaktid.