Riigikogu koalitsioonierakondade 45 saadikut algatas seadusemuudatuse, millega viiakse Euroopa Parlamendi valimistel hääletamise vanuse alampiir 18 eluaastalt 16-le ning kandideerimise miinimumvanus 21 aastalt 18 aastale. Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Hendrik Johannes Terras (Eesti 200) küsis õiguskantsleri seisukohta, kas Euroopa Parlamendi valimistel on võimalik langetada põhiseadust muutmata.

Madise selgitas oma vastuses, et põhiseadus ega Eesti Euroopa Liitu kuulumise aluseks olev põhiseaduse täiendamise seadus ei reguleeri otsesõnu Eestist Euroopa Parlamenti liikmete valimist. Valimisiga ei määratle ka Eestile siduvad Euroopa Liidu õigusaktid.

Euroopa Liidu toimimise leping kohustab liikmesriiki tagama, et tingimused oleksid oma riigi ja teiste EL-i riikide kodanike puhul võrdsed (sama sätestab Euroopa Liidu põhiõiguste harta). Laiemalt seob riigikogu hääleõiguse kujundamisel ka Euroopa Liidu põhiõiguste hartast tulenev nõue tagada valimiste üldisuse põhimõte.

"Põhiseadus sätestab, et hääleõiguslik on Eesti kodanik, kes on saanud 18 aastat vanaks. See säte on mõeldud määratlema, kes on hääleõiguslik Eesti Vabariigi kõrgeima riigivõimu teostamisel," märkis õiguskantsler.

Ta viitas kunagisele välireklaami keelu põhiseaduspärasuse riigikohtu lahendile, kus kuus riigikohtunikku jäid eriarvamusele ja leidsid, et "Euroopa Parlamenti Eestist valitud isikud ei teosta Eesti riigivõimu" ja et "nad õiguslikus mõttes esindavad Euroopa Liidu ühishuvi". Madise sõnul on hiljem ka õiguskirjanduses asutud seda eriarvamust toetama ning ka ta ise peab seda põhjendatuks.

"Seega saab riigikogu valimisseadusega reguleerida valimisiga Euroopa Parlamendi valimistel Eestist valitavate liikmete puhul – seda aga mõistagi ainult seni, kuni Euroopa Liit ei ole hääleõiguslikku vanust kõigi liikmesriikide jaoks siduvalt paika pannud. Mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis ongi Euroopa Parlamendi valimistel hääletamise õigus 16-aastastel," märkis Madise.

Õiguskantsler tõi veel välja, et riigikohus on leidnud, et demokraatia põhimõttele vastavaks ei saa pidada vahetult enne valimisi valimisreeglistikus tehtud muudatusi, mis võivad oluliselt mõjutada valimistulemusi ühe või teise poliitilise jõu kasuks.

"Kuna noorte seas on kahtlemata väga erineva maailmavaatega inimesi, ei pruugi siin olla tegemist sellise muudatusega. Oluline muudatus oleks see aga igatahes. Valimisreeglid tuleb paika panna võimalikult aegsasti, et seda oleks võimalik arvestada nii kandidaatidel oma kampaaniat kujundades kui ka valimiste korraldajal ettevalmistusi tehes."

Madise hinnangul muutuvad valimisea langetamisega Euroopa Parlamendi valimistel ilmselt veelgi teravamaks mõned kampaania läbiviimise reeglitega seotud küsimused.

"Ka nende lahendamiseks kehtestatavad normid peaks jõustuma varakult enne valimisi, et kõigil oleks võimalik uute reeglitega kohaneda. Valimisea langetamine ei tohiks seega jõustuda juba vahetult eelseisvateks valimisteks," hoiatas Madise.