"Täna kirikukogu otsustas luua neli piiskopkonda ehk siis Tallinna peapiiskopkond, kus piiskopi ülesandeid täidan mina, siis Põhja-Eesti piiskopkond, mida asub juhtima piiskop Ove Sander, Lõuna-Eesti piiskopkond, mida asub juhtima piiskop Marko Tiitus, asukohaga Viljandis ja Saare-Lääne piiskopkond, mida asub juhtima Anti Toplaan asukohaga Kuressaares," rääkis EELK peapiiskop Urmas Viilma teisipäeval ERR-ile.

Tallinna ja Põhja-Eesti piiskopkonna keskuseks jääb Tallinn ning mõlema katedraalkirikuks Tallinna Piiskoplik Toomkirik. Põhja-Eesti piiskopkonda kuuluvad Lääne-Harju praostkond, Ida-Harju praostkond, Järva praostkond ja Viru praostkond. 

Lõuna-Eesti piiskopkonda kuuluvad Tartu praostkond, Viljandi praostkond, Võru praostkond ja Valga praostkond ning piiskopi katedraalkirik on Viljandi Jaani kirik. Saare-Lääne piiskopkonda kuuluvad Saarte praostkond, Lääne praostkond ja Pärnu praostkond, piiskopi katedraalkirik on Kuressaare Laurentiuse kirik.

"Teatud mõttes on taastunud selline piiskopkondlik mudel, mida me teame reformatsiooni-eelsest ajast ja mis Tallinna kandis ulatus ka Rootsi aega," lisas Viilma.

Piiskopkondade moodustamise otsus jõustub kohe 1. mail 2024.

Juba 1. mai keskpäeval seatakse piiskop Ove Sander Tallinna Toomkirikus toimuval pidulikul jumalateenistusel ametisse Põhja-Eesti piiskopkonna piiskopina. Lisaks Põhja-Eesti piiskopina teenimisele jääb Sanderi vastutada ka eestikeelne diasporaa ja EELK kogudused üle maailma. Samuti jääb kirikuvalitsuses tema vastutada valdkondlikult kõik see, mis puudutab diakoonia- ja ühiskonnatööd. Samuti on just Ove Sander peapiiskopi alaline asetäitja juhuks, kui on vaja peapiiskippi asendada või ei ole otsustatud asendaminist korraldada teisiti.

Saare-Lääne piiskopkonna piiskop Anti Toplaan seatakse oma piiskopkonnas pidulikult ametisse Kristuse taevaminemispühal, 9. mail Kuressaare Laurentiuse kirikus toimuval jumalateenistusel ning Lõuna-Eesti piiskop Marko Tiitus teisel nelipühal, 20. mail Viljandi Jaani kirikus.

Muutuse tingis koguduste arvu kasv

Peapiiskop selgitas, et piiskopkondade moodustamisest räägiti EELK-s juba enne Teist maailmasõda ning kirikukogu jõudis ka teha vastava otsuse, kuid Teise maailmasõja puhkemise tõttu ei viidud seda ellu ning pärast sõda pööras kirikukogu otsuse ka tagasi.

"Aga nüüd me oleme jõudnud uuesti olukorrani, kus Eestis kasvab koguduste arv kohe-kohe 170-ni, mis on suurim enne Teist maailmasõda olnud koguduste arv," rääkis peapiiskop. Samuti on EELK-l ajaloo suurim vaimulike arv, kes teenivad kogudusi nii Eestis kui diasporaas – kokku 245 vaimulikku.

Teisipäeval Jõgeva kirikus peetud kirikukogu otsusega moodustatavate piiskopkondade piiskoppidest saavad peapiiskopi abilised kirikuõpetajate ja teiste vaimulike töö koordineerimisel, nende hinge hoidmisel ja vajadusel ka järelevalve teostamisel, selgitas Viilma.

"Tegemist on otstarbekohasuse väljendusega meie kiriku juhtimise korraldamisel ja ka juhtimise äraviimisega tipust allapoole, rohkem piirkondlikuks, antud juhul siis juba piiskopkondlikuks. Piiskopkondades on ka võimalik moodustada oma piiskopkonna nõukogud, kus on nii vaimulikke kui ka ilmikuid ehk siis mitte kirikuõpetaja ametis olevaid inimesi, kes oleksid piiskopile abiks ja nõuks. Ehk tegemist on horisontaalse juhtimise suunas liikumisega," rääkis peapiiskop.

EELK asutab Lasnamäe koguduse

Teisipäeva õhtul otsustas kirikukogu ka ametlikult asutada Lasnamäe Püha Markuse koguduse.

"Lasnamäe kogudus on tegelikult juba kümme aastat mittejuriidilise grupina tegutsenud Tallinna Pühavaimu koguduse all. Neil on olnud oma õpetajad, nii eestikeelne kui venekeelne, ja see töö on jõudnud nii kaugele, et nad tajuvad, et suudavad ennast ise ka juba finantsiliselt üleval pidada ja oleks aeg iseseisvuda," selgitas peapiiskop.

Tegemist oleks sellisel juhul EELK 170. kogudusega, mis oli ka enne Teist maailmasõda suurim koguduste arv Eestis.

"Nii et Lasnamäe koguduse loomine suurde Tallinna linnaossa, kus luteri kogudust ei ole olnud, on kindlasti üsna märgilise tähendusega," tõdes peapiiskop.

Küsimusele uue koguduse oma kirikust viitas Viilma peagi Mustamäel avatavale EELK uuele kirikuhoonele, mille kogudus alustas kunagi sarnastes tingimustes.

"Praegu käib kogudus koos ühe Pae tänava hoone keldriruumides, aga kui ühel päeval jõutakse kirikuni, siis miks mitte. Sest samasugune areng on ju tegelikult olnud Mustamäel, kus juba selle aasta juunis, kuu aja pärast, pühitsetakse kirikuhoone. Ka see kogudus alustas oma tegevust tegelikult keldriruumides. Nii et seda ei saa välistada, et kirik ühel päeval Lasnamäel ka tõesti on," rääkis ta.

EELK otsustas noorendada kirikuvalitsuse koosseisu

Kirikukogu valiti ka kolme hiljuti piiskopiks kinnitatud vaimuliku asemel kirikuvalitsusse kaks uut liiget (assessorit). Viilma soovis nendena näha nooremapoolseid inimesi ja esitas seetõttu assessoriteks Põlva koguduse õpetaja Toomas Nigola (43) ja Viljandi praostkonna kirikukogu ilmiksaadiku Mattias Haameri (26).

"Praegu on olukord selline, et kuigi ma olen olnud ju juba üheksa aastat peapiiskopi ametis, olen ma ka täna kirikuvalitsuse kõige noorem liige ehk siis kiriku probleem on see, et me peame kuidagi pöörama oma silmad nooremale põlvkonnale," rääkis Viilma, kelle sõnul tuleb noori kaasata mitte ainult lõbusatesse tegevustesse, vaid ka otsustamisse.

"Ja kuna senised kirikuvalitsuse assessorid või siis kirikuvalitsuse valdkonna juhid valiti piiskoppideks, kes asuvad nüüd piiskopkondi juhtima, siis nendest vabanenud kirikuvalitsuse liikmete ametikohad – kahele neist – olen esitanud kaks noort meest: Toomas Nigola, Põlva koguduse õpetaja ja Mattias Haameri, kes on üldse ilmikliige ehk ei ole kirikuõpetaja, aga on 26-aastane noor mees Viljandi piirkonnast. Tahaksime kaasata kiriku juhtimise kõige kõrgemale tasemele ka noored ja püüda seda teha sellise noore jõuga," lisas peapiiskop.