"Usume, et kuigi majja tunginute seas on ka üliõpilasi, juhivad seda isikud, kes ei ole ülikooliga seotud," vahendas väljaanne The Times Columbia ülikooli rektori Minouche Shafiku sõnu. Rektor kutsus pärast Hamilton Halli 20 tundi kestnud okupeerimist kohale politsei, väites, et tal pole teist valikut. "Otsus NYPD-ga ühendust võtta oli vastus meeleavaldajate tegevusele, mitte nende poolt toetatud eesmärgile," lisas Egiptuses sündinud endine Inglise keskpanga asepresident, paruness Shafik.

Ameerika ülikoolid on ärevil pärast seda, kui politseinikud New Yorgis ja Los Angeleses sisenesid ülikoolilinnakutesse, kus Gaza sõja vastu protestivad meeleavaldajad olid rajanud laagrid ja hõivanud õppehooneid, kirjeldas The Times. Columbia ülikoolis, mis on tudengiprotestide epitsenter, võttis politsei teisipäeva hilisõhtul kinni umbes 230 inimest, kes süüdistati korrarikkumises ja vandalismis. Hästi koordineeritud tegevuse käigus sisenesid kilpe ja kiivreid kandnud politseinikud redeli abil Hamilton Halli läbi teise korruse akna. Nähti, kuidas kümneid käeraudades inimesi viidi politseibussidesse. Naabruses asuvas New Yorgi kolledžis arreteeriti umbes 70 inimest.

Ka New Yorgi linnapea Eric Adams leidis, et vägivaldsemad stseenid põhjustasid pigem ülikooli-välised isikud, öeldes, et "(ülikooli)välised tegutsejad, kelle taust on olukorra eskaleerimine kaose tekitamiseks, mitte rahumeelseks protestimiseks", on rahumeelsed protestid kaaperdanud. Ta ei esitanud tõendeid välismõju kohta, kuid ütles, et kinnipeetavatega tehtav töö paljastab selle ulatuse.

Adams lisas, et politsei jaoks oli reageerimine Columbia ülikooli protestidele keeruline ülesanne. "Me ei saa luua keskkondi, kus lapsed võivad olla ohus," ütles ta. "Peame tagasi lükkama kõik katsed oma noori radikaliseerida."

Proteste ülikoolilinnakutes on suures osas juhtinud tudengid, kuid aeg-ajalt on dokumenteeritud ka prominentsete Palestiina-meelsete aktivistide ühinemist laagritega. Väidetavalt oli Columbia ülikooli laagris protestijate hulgas ka Sami al-Ariani naine, kes tunnistas end 2005. aastal süüdi organisatsioonile Palestiina Islamidžihaad raha kogumises ja muus toetamises. NYPD abikomissari Rebecca Weineri sõnul ei osalenud ta siiski teisipäeva õhtul toimunud meeleavaldustel.

Küll aga ütles Weiner, et välised "agitaatorid" on üliõpilasi koolitanud ja paljud asjaosalised olid politseile teada "professionaalsete protestijatena". "Tavalised tudengid ei tea, kuidas hoonesse barrikadeeruda ja kaitsta end püstitatud barjääride taga. Need on kõik oskused, mida õpetatakse ja õpitakse," lisas abikomissar.

Protestijad on teated välistest agitaatoritest tagasi lükanud. Tudengite raadiojaam WKCR teatas: "Nad on meie seast!"

Ülikooli kampustesse telklaagrid püstitanud protestijad kutsuvad ülikoole üles lõpetama koostöö Iisraeli või ettevõtetega, kes toetavad Iisraeli sõda Gazas. Meeleavaldused on erinevalt varasematest 21. sajandi üliõpilasprotestidest levinud üle kogu riigi, ulatudes New Yorgist Texase ja Californiani.

Demokraatlike osariikide ülikoole nagu Columbia New Yorgis ja UCLA Californias on traditsiooniliselt peetud üliõpilaste protestiõiguste suhtes kõige sallivamaks. Viimati oli sarnaseid stseene nagu teisipäevaõhtune politsei tormijooks Columbia ülikooli linnakus näha 1968. aasta Vietnami sõja vastaste meeleavalduste ajal, märkis The Times.

Samal ajal jõudis liberaalne Browni ülikool, mis on koos Columbiaga eliitülikoolide Ivy League'i liige, teisipäeval oma Rhode Islandi ülikoolilinnakus protestijatega kokkuleppele. Meeleavaldajad teatasid, et sulgevad oma laagri vastutasuks selle eest, et ülikooli juhtkogu hääletab oktoobris Iisraeliga sidemete katkestamise üle. Kompromiss näib olevat esimene kord, kui mõni USA ülikool nõustub protestide järel hääletama nende nõudmiste üle.

Columbia ülikooli senat, mis koosneb üliõpilastest ja õppejõududest, keeldus eelmisel nädalal Shafiki suhtes kriitilist avaldust tegemast, kuid ülikoolis ja ka Washingtonis kasvab surve tema tagasiastumiseks.

Kolledži juhtidel on olnud raskusi meeleavalduste ohjeldamisega, olles sattunud sõnavabaduse austamise nõude ja meeleavaldajate mõnikord vägivaldselt antisemiitlike või islamofoobsete üleskutsete ohjeldamise vahele.

Üha kasvavad protestid on poliitiliseks peavaluks ka novembris toimuvateks presidendivalimisteks valmistuvale president Joe Bidenile, keda üliõpilased on kritiseerinud Iisraeli toetamise pärast. Tema administratsioon on toetanud õigust rahumeelsele meeleavaldusele, kuid mõistis hukka meeleavalduste muutumise vägivaldseks.

Bideni konkurent, ekspresident Donald Trump New Yorgi politsei tegevust Palestiina-meelsete meeleavaldajate vahistamisel Columbia ülikoolis, öeldes, et see on "ilus asi vaadata".

Rääkides kampaaniarallil Wisconsinis, mõistis endine president meeleavaldajad hukka kui "raevukad hullud" ja kutsus ülikoolide juhte üle kogu riigi protestijate laagreid kinni panema. "Igale kolledži presidendile ütlen, et eemaldage viivitamatult laagrid ja võtke tagasi meie ülikoolilinnakud kõigile tavalistele üliõpilastele," ütles Trump.