Avalduse teksti koostanud Jaak Aab (SDE) ütles, et alates Venemaa sissetungist Ukrainasse on Venemaa patriarh teinud agressiooni toetavaid avaldusi ning märtsis võttis Venemaa rahvuste kogu vastu avalduse, milles seisab, et patriarh peab sõda Ukrainas pühaks sõjaks kogu lääne maailma vastu, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Riigikogu avaldus on poliitiline avaldus aga see näitab seadusandja tahet, et need Eestis kogudused seoksid end lahti Moskva patriarhaadist. See on see põhiline eesmärk," ütles Aab.

Moskva Patriarhaadi Eesti õigeusu kiriku piiskop Daniel soovis neljapäevase arutelu edasi lükata, sest õigeusu kirikul on Ülestõusmispühade eelne aeg. Teda toetas ka Kirikute Nõukogu president peapiiskop Urmas Viilma. Opositsioon asus protseduurilisi küsimusi esitama.

"Loomulikult see oli meie eesmärk venitada ja tulla vastu selle pöördumisele nii õigeusu kiriku juhi kui ka Urmas Viilma poolt," ütles Keskerakonna fraktsiooni esimees Lauri Laats.

Talle vastas Jaak Aab, kes ütles, et Eestis on riik ja kirik lahutatud. "Me ei puutu selle avaldusega kuidagi usu järgimisse, traditsioonidesse, pühadesse," sõnas Aab.

Avalduse suhtes opositsioon üksmeelne pole. Keskerakond on avalduse vastu. Pooltallkirju on antud Isamaast. EKRE-s on erinevad arvamused. EKRE fraktsiooni liige Varro Vooglaid ütles, et tema on vastu, kuna Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu kirik on distantseerunud patriarh Kirilli avaldustest.

"Sellega peaks minu arvates olema asi ammendunud. Neile saab teha etteheiteid üksnes niivõrd, kui nad on teinud midagi, mis on vastuolus Eestis kehtivate seadustega. Kui seda ei ole, siis tuleks inimesed ja organisatsioonid rahule jätta," ütles Vooglaid.

Siseminister Lauri Läänemets (SDE) ütles, et loodab, et riigikogu võtab avalduse vastu.

"Hetkel on pall jätkuvalt siin Moskva patriarhaadi Vene õigeusu kiriku käes. Neil on võimalik oma ettepanekud teha. Siseministeerium nendega suhtleb ja eks järgmised nädalad näitavad mismoodi edasi minnakse," lausus Läänemets.