Hiina ja Venemaa lubavad kuu peale ehitada ühise uurimiskeskuse. Elon Muski SpaceX veab orbiidile tuhandeid satelliite ja Jeff Bezos pole tagasilöökidest hoolimata kosmoseturismist loobunud. Kosmosevõidujooks käib täie hooga ja võistlejaid on rohkem kui kunagi varem.

Jeffrey Manber sukeldus kosmoseärisse 1990-ndatel. Teda võib pidada kaasvastutajaks selle eest, et venelased võeti rahvusvahelise kosmosejaama pardale.

"Olin Venemaa poolel. Mulle maksid venelased. Usun, et olen ainus ameeriklane, kes on kunagi töötanud Venemaa mehitatud kosmoseprogrammi heaks. Ja ma olen ülimalt uhke selle üle, mida me Vene presidendi Boriss Jeltsini juhtimisel aastatel 1994-1995 saavutasime. Ilma venelasteta poleks me saanud luua rahvusvahelist kosmosejaama. Ja see on viimane koostöö USA, Euroopa ja Venemaa vahel 2024. aastal," rääkis Manber.

Maa peal Venemaad pitsitavad sanktsioonid, avaldavad mõju ka orbiidil. Vene kosmoseagentuuri Roskosmos endine sõnakas juht Dmitri Rogozin ähvardas korduvalt ISS-ilt pauguga lahkuda kui Lääneriigid ei leevenda tehnoloogia-piiranguid Venemaale.

"No venelaste osa ISS-il on olnud päris suur tegelikult. Venelaste valitseda on see navigatsioonisüsteem ja tänu sellele saab ISS-i navigeerida kosmoseprügi eest näiteks ära põigata. Et kui venelased peaksid selle välja lülitama, siis me võiksime potentsiaalselt olla päris hädas," Estcube-2 juht Katriin Kristmann.

Ähvardustele pole seni tegusid järgnenud ja koostöö Venemaaga ISS-il jätkub NASA kinnitusel vähemalt 2028. aastani. ISS-i plaanitud eluiga lõppeb 2030. aastal ja järgmised kosmosejaamad on juba eraomandis, on Manber veendunud.

"Ja nüüd oleme sisenemas ajastusse, kus meil on mitu kosmosejaama. Kosmoselennu hind on pärast kosmosesüstiku ajastut järsult langenud. Ja see on tõesti inimkonna edulugu," ütles Manber.

Manberi Voyager Space arendab koostöös Airbusi ja Mitsubishi´ga kosmosejaama Starlab, mis peaks orbiidile jõudma vahetult enne kui ISS järgmise kümnendi alguses ookeani kukutatakse.

"Selle läbimõõt on kaheksa meetrit. Sellest saab suurim kosmosejaam orbiidil. Meil on uurimistöö jaoks spetsiaalne ala. Soovime agrotehnoloogias edusamme teha, et kliimamuutustest üle saada. Me tahame arendada biofarmatseutika tooted, mida saab välja töötada või kavandada ainult mikrogravitatsiooni tingimustes. Lühidalt, me tahame ellu viia unistused, mida saab püüda ainult kosmoses," rääkis Manber.

Starlab on aga vaid üks paljudest algatustest globaalses kosmosevõidujooksus. Möödunud nädalal startis edukalt Hiina missioon Kuu varjuküljele Chang'e-6. Valitsuste kõrval on üha suuremat initsiatiivi haaramas ka miljardärid Elon Musk ja Jeff Bezos.

"Satelliitide arv orbiidil on tõesti hüppeliselt kasvanud ja kasvab veel isegi eksponentsiaalselt. Ma ei tea, kas te olete vaadanud, praegusel ajal stardib meil igal aastal mitu 1000 satelliiti orbiidile ja siin viis-kuus aastat tagasi, see oli ainult paarsada, nii et see arv on väga hüppeliselt kasvanud ja see on väga suures osas taaskord tänu erasektori kosmosetegijatele," rääkis Kristmann.

Alates 1957. aastast on maa orbiidile lennutatud umbes 17 000 satelliiti, millest tänaseni on töökorras ligi 9000. Suur osa satelliitidest on muutunud prügiks. Euroopa kosmoseagentuur jälgib 35 000 kosmoseprügi-ühiku tiirlemist orbiidil, mille mass ületab 11 000 tonni. Koos hüppeliselt kasvava satelliitide arvuga, kasvab ka kosmoseprügi hulk ja koos sellega kokkupõrgete oht orbiidil

"Tihtipeale satelliidid kaotavad juhitavuse ja jäävad kontrollimatult tiirlema orbiidile ja võivad niiviisi teiste kosmoseobjektidega kokku põrgata. Näiteks ka ISS-iga on põrganud kokku kosmoseprügitükk. See on väga ohtlik.
On olemas selline nähtus nagu Kesleri sündroom ehk siis ühel hetkel võib meil saada maa lähiorbiidile nii palju kosmoseobjekte satelliite ja satelliitide tükke, et tõenäosus kokkupõrkeks on nii suur, et meil ei ole mõistlik enam sellest prahipilvest läbi lennata ja me jääme Maale nii-öelda lõksu," rääkis Kristmann.

Regulatsioonid, mis liiklust orbiidil reguleerivad, on aegunud, ega vasta täna toimuvale kosmosevõidujooksule, tõdes majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kosmosevaldkonna juht Paul Liias.

"Kui võrrelda kosmost ja lennundusvaldkonda, siis kosmos on ikka täiesti reguleerimata. Rahvusvahelisel tasandil ei ole paarkümmend aastat siis siis kosmoseõigusega tegelikult tegeletud," ütles Liias.

Üha kaootilisemaks muutuvas liikluses aitab täna orbiidil korda hoida ettevõtete ärihuvi.

"Ettevõtted saavad aru, et kui nad reostavad iseenda keskkonna, kust põhiandmed tulevad või side tuleb, siis ka äri toimi. Hetkel võib-olla toimibki just see põhimõte nende suuremate operaatorite poolt, et nende motivatsioon mitte reostada on just sellepärast, et nende äri jätkuks," rääkis Liias.

Manber vaatab murelikult Venemaa allakäiku Kosmoses. Pekingi ja Moskva koostöölepe, mis peaks Hiina ja Venemaa koos kuu peale viima, teenib peamiselt Hiina huve, leidis Manber.

"Hiinlastel on suurepärane kosmoseprogramm. Neil on suurepärane infrastruktuur. Nende kosmosejaam on hämmastav, kanderaketid on edukad. Nad kulutavad raha. Ja sellest on tõesti kahju, et need kaks rahvust, need kaks programmi on kokku saanud. Venemaa jääb selles kaotajaks," ütles Manber.