Tootjad ja hulgifirmad on ravimihindadega manipuleerinud aastaid, kirjutab Äripäev. Ravimite tegelikud hinnad on kohati kolmandiku võrra soodsamad, kui riigile näidatakse ja hinnavahe paneb tagantjärele boonusena taskusse hulgimüüja, väidab ajaleht.

"Probleem on põhiliselt selles, et me ei tea, kui suur hunnik miljoneid läheb hulgifirmadele boonuseks ja selle raha maksame me tegelikult tervisekassa kaudu, me maksame selle ise kinni," ütles Äripäeva ajakirjanik Martin Johannes Teder.

Seda boonuste süsteemi nimetatakse kick-backideks. Paar korda aastas kannavad ravimifirmad hulgimüüjatele osa tehingu summast tagasi. Arvetele kirjutatakse selgituseks näiteks õigeaegse makse allahindlus, arve ennetähtaegse makse allahindlus või täiendav aastaboonus.

"Mida rohkem hulgifirma ostab, mida rohkem nad suudavad apteegis müüa, seda rohkem peab maksma ravimitootja seda boonust hulgifirmale. Ja see võib ulatuda 40 protsendini kogu nende portfellist," lausus Teder.

Konkurentsiameti analüüs näitas juba neli aastat tagasi, et ravimiäris võib käia topeltmäng.

"Numbrid, mis õnnestus seal kokku viia, näitasid, et hulgimüüjatel on kohati väga suured allahindlusmäärad, mida nad tootjate käest saavad. Küsimus on, et kas nad need allahindlused ka tarbijale edasi annavad," märkis konkurentsiameti peadirektor Evelin Pärn-Lee.

"Tarbijale peab see võimalik allahindlus edasi jõudma ja kui see ei jõua, siis, ma arvan, on riigil põhjust vaadata nende ettevõtjate tegevust põhjalikumalt," lisas ta.

Eesti ravimiturgu kontrollib suures osas kaks tegijat – Margus Linnamäele kuuluv Magnum, kellelt tellivad enamiku kaubast Apotheka ja Südameapteek, ning Tamro, kellega on seotud Benu apteek.

Ravimitootjad, kes pole nõus hulgimüüjatele boonust maksma, ei pruugi oma toodetega müügiletile pääseda, tõdes kunagine haigekassa juht Maris Jesse.

"Sisuliselt ravimi müügiloahoidja pannakse hulgimüüja poolt olukorda, et ta peab maksma täiendavaid tasusid või ta võib riskida sellega, et tema ravim sellesse hulgimüüki ja selle hulgimüügi kaudu apteekidesse ei jõua. Ja see on päädinud sellega, et Eesti turult on aeg-ajalt või pidevalt puudu mingi ravim, mis meie naaberriikides olemas on," rääkis Jesse.

Kuigi ravimite juurdehindlus on seadusega rangelt piiratud, puudub riigil keeruliste boonusskeemide tõttu teadmine, mis hindadega ravimitootjad ja hulgimüüjad tegelikult kauplevad, ütles Jesse. Ametitel pole volitusi ka skeemitamist keelata.

"Siin on konkreetselt vaja seaduste tasemel vastutavatele asutustele õigusi juurde. Nende õiguste juurdesaamine konkurentsiametile ja natuke ka ravimiametile ei ole poliitiliselt olnud toetatud – ei ole olnud valitsust, kus oleks poliitiline konsensus nende õiguste juurdeandmiseks," nentis Jesse. 

Ravimite hulgimüüja Magnum Medical eitab ravimitootjatelt tagasimaksete küsimist.

"Need süüdistused on sellised, millega ei saa absoluutselt olla nõus. Kindlasti ei küsi Magnum ega meile teadaolevalt ka teised hulgimüüjad mitte ühtegi tagasimakset ja ühtlasi ei puhu ravimi hindadele mingisugust õhku sisse. Kategooriliselt see nii ei ole," lausus Magnum Medicali juhatuse liige Timo Danilov.