Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituudi teaduri Ringo Ringvee sõnul tuleb teha selget vahet MPEÕK-i kuuluvate usklike ja kiriku kui institutsiooni vahel. Tavaliste usklike hulgas on küllalt agressioonisõtta ja Kremli poliitikasse kriitiliselt suhtuvaid inimesi. Kirikul institutsioonina on nii enda, Moskva patriarhaadi kui ka Kremli sõnumite levitamiseks mitmeid kanaleid.

"Me räägime ametlikust ajalehest, me räägime kas või ajakirjandusest, intervjuude andmisest. Kui me räägime kogudustes tehtavast tööst, võib see olla kas jutlustes, võib olla hingehoidlikes vestlustes, võib olla erinevate sündmuste raames. On ju viimase nädala jooksul olnud üleval niinimetatud püha sõja temaatika, aga teisest küljest me räägime ka Vene maailmast ja Vene maailma sõnumitest. Eesti kontekstis seda ei saa alahinnata. Need on sõnumid, millele tuleb tähelepanu pöörata. Kindlasti on meil inimesi, kellele see sõnum kohale läheb. Kuidas see mõjub, see on jällegi seiretegevuse tulem, millistele järeldustele me jõuame," rääkis Ringvee.

"Mingit sõja- või niisugust propagandat kirikus ei tehtagi. Seal on pigem väärtuste ja teatud seisukohtade inimeste seas levitamine. Need inimesed, kes on juba aastaid või aastakümneid seal kirikus käinud, on nendele sõnumitele ka igatpidi vastuvõtlikud," ütles Tartu Ülikooli etnoloog Aimar Ventsel.

Jumal on kõrgel. Kiriklik hierarhia - piiskopid, preestrid, diakonid - on temast madalamal. Kõige madalamal on aga tavaline koguduseliige, kelle jaoks vaimuliku öeldu on tingimata väga autoriteetne.

"Mina Eestit ja Venemaad ei võrdleks, sest Venemaal tuleb peale kiriku juurde muu üldine foon. Riiklik propaganda on olla õigeusklik, olla kristlane, kui juba Sergei Lavrov aastaid tagasi rõhutas, et meie oleme kristlased. See muu foon on ka väga tähtis, mis tõstab kiriku autoriteeti," lausus Ventsel.

"Kui mingitel juhtudel on olnud, et me leiame, et me päevapoliitikas peame natuke kaasa rääkima, siis need on reeglina sellised teemad, mis puudutavad kirikut, mis puudutavad usuelu, mis puudutavad kõlblust. Juba üle kahe aasta käib see sõda ja meile otseselt ei ole kusagil ette heidetud, et me millegi sellisega tegeleksime," lausus MPEÕK-i Tartu piiskop isa Daniel.

Unustada ei või ka MPEÕK-iga seotud haridusasutusi, samuti seda, et paljud selle kiriku vaimulikud teevad koostööd munitsipaalkoolidega.

"Milliseid vaateid, millist maailmapilti need Moskva patriarhaadi kiriku vaimulikud selles kontekstis levitavad. Siin ei ole ju tegemist ainult ühe kooliga, kui me räägime Püha Johannese Koolist. Samamoodi on meil täiesti venekeelne San Francisco ja Šanghai Püha Johannese Kool, mis eksisteerib samamoodi Tallinnas. Miks neil nõnda sarnased nimed on, võib olla on tegemist mainekujundusliku momendiga. Seal tulevad mängu needsamad käsitlused, kuidas mõistetakse ajalugu, seesama Vene maailma teema, kas Eesti oli osa Nõukogude Liidust ja peaks kuuluma praeguse Venemaa koosseisu või mitte," ütles Ringvee.

Rahvaloenduse andmeil on Eestis usklikest kõige rohkem õigeusklikke. Ekspertide hinnangul ei tähenda see aga automaatselt, nagu oleks Moskva patriarhaadi õigeusu kirik suurima mõjujõuga kirik Eestis. Ühest küljest on Eesti nii usuleige riik, et ka suurima uskkonna, õigeusklike hulk ei ole siin väga suur. Teisalt on ennast õigeusklikeks pidav seltskond kaunikesti killustunud, mitte ainult Moskva patriarhaadi õigeusu kiriku ja Eesti apostelliku õigeusu kiriku vahel, vaid küllalt on neidki, kes peavad end küll õigeusklikuks, aga kirikus sugugi ei käi, ega järgi kriitikavabalt ka kiriklikke autoriteete.

"Kui te vaatate kas või Ida-Virumaad, siis see on üks kuvand, mis on selle kiriku enda poolt loodud. Nad on seal üks, ainus ja kõige suurem. Kui te vaatate kas või rahvaloendust, siis mitte kõik Ida-Virus või Virumaal elavad inimesed, kes on vene rahvusest või ukraina või valgevene rahvusest, ei ole õigeusklikud. Seal on mitmeid väiksemaid kristlikke usulisi organisatsioone," lausus Ringvee.  

"Otsene destabilisatsioonioht on väga vähetõenäoline. Eestis, nii palju, kui ma olen käinud selles kirikus ja mujal, väga suur osa sellest kogudusest on siiski pensionärid ja sellised inimesed, kes ei lähe kividega tankide vastu. Kindlasti on nende inimeste seas neid, keda võib pidada julgeolekuohuks, aga nad on julgeolekuoht mitte seepärast, et nad on selle kiriku liikmed, vaid seepärast, et neil ongi juba selline kremlimeelne, Vene maailmavaade ja nad käivad kirikus seepärast, et kirik on see platvorm, mis ühendab neid Vene maailmaga," rääkis Ventsel.

"Ma julgen arvata, et väga paljude jaoks kirikuelu, mis toimub kusagil Moskva ja patriarhi  tasemel, selle üle ei mõtiskleta ja väga seda ei jälgita. Näiteks ka enda puhul võin öelda, et minu jaoks ei ole kunagi olnud see rahvuskogu selliseks teemaks, mis oleks mind huvitanud või mille suhtes ma oleksin huvi tundnud," lausus isa Daniel.