Kapo: paremäärmuslus kolib virtuaalmaailmast pärisellu

Kui varem jäi paremäärmuslaste tegevus Eestis valdavalt vaid virtuaalsesse keskkonda, siis viimase aasta jooksul on aina ilmsemaks saanud selliste gruppide püüdlus reaalselt kohtuda, märgib kaitsepolitseiamet oma aastaraamatus.
Kapo hoiatab, et paremäärmuslikust ideoloogiast kantud terrorismi oht on demokraatlikes ühiskondades viimastel aastatel kasvanud. Esimest korda käsitles kaitsepolitseiamet selles kontekstis paremäärmuslasi 2021. aastal ning siis olid arengud Eesti kontekstis tagasihoidlikud.
Varem on kapo aastaraamatutes nentinud, et paremäärmuslaste tegevus jääb tihti vaid virtuaalsesse keskkonda, kus oma vägivaldsete ideedega uhkeldades üritatakse üksteist üle trumbata, ning suhtlusgruppide liikmed ei pruugi üldsegi päriselus kohtuda. Viimase aasta jooksul on aga aina ilmsemaks saanud selliste gruppide püüdlus reaalselt kohtuda. Ühistegevusi organiseeritakse nii Eesti-siseselt kui ka naaberriikide sarnaste grupeeringutega.
"Osa paremäärmuslasi valmistuvad rassisõjaks ehk boogalooks. Üheks selliseks väljundiks on ühised treeningud, võitlusklubide loomine, mida Põhja-Ameerika vastavates ringkondades hakati nimetama active club'ideks. Kasutades sarnast nimekuju – Active Club Estonia –, esitlevad oma tegevust ka kümmekond kohalikku äärmuslast. Selle nime all postitatakse sotsiaalmeediasse pilte ning võetakse osa teiste riikide äärmuslaste korraldatud üritustest."

Kapo teatel satuvad paremäärmusliku radikaliseerumise teele enamasti vaimse tervise või perekondlike probleemidega noored, kes sotsiaalmeedia äärealadel leiavad keerulistele muredele lihtsakoelise selgituse: süüdi on mõni rahvus- või seksuaalne vähemus või hoopis liberaalne maailmakord. Liikudes aina väiksematesse ja kinnisematesse suhtlusgruppidesse, muutuvad jagatud ideed agressiivsemaks ja vägivaldsemaks.
Paremäärmusliku ideoloogia üks ahvatlusi alaealistele ja lapseohtu täiskasvanutele on kapo hinnangul selle olemuslik keelatus – see on justkui lahe ja põnev. Osa selle ideoloogia müstilisusest seisneb ka visuaalses ja sümbolite keeles, mille taga peituvad paremäärmuslikud sõnumid jäävad teistele ühiskonnaliikmetele mõistetamatuks.
"Need sümbolid võimaldavad paremäärmuslastel luua ja kinnitada grupikuuluvust. Neid sümboleid kasutatakse propagandas ja värbamistegevuses, kleebitakse tänavapostidele, ühistranspordivahenditesse või ka avalike jõusaalide riidekappidesse."
Mis puutub vasakäärmuslikke rühmitusi, siis ei ole kaitsepolitseiameti teatel Eesti territooriumil nende tegevus olnud seni sellisel tähelepanu väärival tasandil, mis eeldaks kaitsepolitseiameti intensiivset tähelepanu. Kuid selle vajaduse tekkides ei maksa kellelgi arvata, et neile asjakohast tähelepanu ei osutata ja meetmeid tarvitusele ei võeta, hoiatab kapo.