"Näeme, et Ukrainas on õhusõda kolinud väga maapinna ligidale, kus madalal lendavad raketid ja droonid ründavad tagalas asuvaid linnasid. Et neid rakette ja droone võimalikult vara tuvastada, on kasutusele võetud mitmeid erinevaid vahendeid. Üks nendest on seesama mobiili baasil objekti fikseerimine - mõtteviis, kus põhimõtteliselt iga inimene on sensor," rääkis õhuväe ülema asetäitja, kolonel Riivo Valge ERR-ile.

"Selline võrgustik tagab, et me saame võimalikult vara teada, et meie territooriumile on hiilinud droon või rakett. Rakett tuleb küll 1000 kilomeetrit tunnis, aga droonid võib-olla ainult 100 kuni 150 kilomeetrit tunnis. Sellega me tekitame endale otsustamiseks ja reageerimiseks puhveraja," selgitas ta. Ründavast objektist varem teada saades on õhutõrjel rohkem aega valmistuda selle allatulistamiseks.

"Põhimõtteliselt on see nagu turvavaip, kus iga mees või naine on sensor ja sekunditega läheb arusaamine õhus lendavatest objektidest nende töölauale, kelle käes on kaitsemeetmed nagu raketid, kuulipildujad või isegi lennukid, et objekt alla lasta," kirjeldas kolonel.

Valge selgitas, et sellist täiendavat vaatlusvõimekust on eriti vaja kriisiolukorras, kus mõni kaitseväe radar võib rünnakus pihta saada, mobiilsed radarid on liikumises ning seetõttu enam maapinna lähedal, madalatel kõrgustel toimuva kohta nii head radaripilti hoida ei saa. "See (äpiga laekuv info - toim.) oleks siis täienduseks," märkis ta.

Laekuv info aitab tehisaru treenida

Praegu on "Ole valmis" rakendusse loodud funktsioon veel katsestaadiumis, kus inimeste saadetavad fotod ja muud andmed aitavad treenida tehisaru, mis laekuvat infot analüüsib ja aitab õhutõrjujatel otsuseid teha.

"See osa, mis meil on telefonis, on ainult fassaad. Telefon saadab info serverisse ja seal toimetab tehisaru, mis vormib usutavad ja vähem usutavad asjad kokku. Inimene iga raportit üksikult kunagi ei analüüsi, seda teeb tehisaru," rääkis Valge.

Praeguse üleskutse mõte ongi, et inimesed saadaks lendavatest objektidest selle rakenduse kaudu pilte, et tehisarul oleks rohkem materjali, mille põhjal õppida ja treenida, selgitas kolonel. Seetõttu ei ole keelatud saata ka näiteks fotosid lindudest või mõnest muust kõrvalisest objektist.

"Ja inimese mure ei ole absoluutselt see, kui ta kogemata pildistas ka lindu või midagi muud, see ei ole tema mure. Samamoodi pole inimese mure aru saada, kas tegu oli sõbraliku või vaenuliku lennuvahendiga. Tema pildistab kõike," rääkis kolonel.

"Meie inseneridel on vaja algandmeid. Me mõnes mõttes tahamegi masina stressi lasta - näha, kui palju ta suudab hekseldada, mis on ajaline viide ja siis optimeerima hakata. Optimeerimiseks, algoritmide ja tehisharu testimiseks ongi vaja hästi palju erinevaid andmeid," selgitas Valge.

Tema sõnul ei ole ka niivõrd oluline foto kvaliteet, vaid piisab kaamera suunamisest objektile. Kui pimedas või uduse ilmaga pole lendavat objekti näha, aga on kuulda, siis võib ka hääle suunas foto teha: "Teed oma parima arusaamise järgi hääle suunas klõpsu ära. Ja ka see on meile väärtuslik informatsioon."

Rakenduse loomisel on siiski mõeldud ka sellele, et kui keegi pahatahtlikult proovib seda umbe ajada, siis tema saadetud fotod välistatakse analüüsist, märkis Valge. Prototüübis seda veel ei kasutata, aga rakendusel on olemas ka võimekus selle kasutamisel isik tuvastada. "Kui me nüüd prototüübi faasist välja jõuame ja võtame selle päriselt relvastusse – see on sõna otseses mõttes ju Eesti kaitsevõime üks relvavahenditest, sensoritest - siis tekib sinna ka isiku tuvastamise nõue," rääkis kolonel.

Rakenduse lõid Eesti insenerid

Valge rõhutas ka seda, et ehkki idee sellise rakenduse loomiseks saadi Ukrainast, on Eestis katsetamisele läinud äpp puhtalt Eesti inseneride töö.

"Idee on võetud jah Ukrainast, kuid see on 100 protsenti Eesti inseneride arendus. Head Eesti mehed ja naised on seda timminud ja timmivad edasi," rääkis ta.

Rakenduse loomisel tegid koostööd kaitsevägi ja Kaitseliit, täpsemalt õhuvägi ja Naiskodukaitse.

Tegemist ei ole siiski vabatahtliku tööga, vaid rakenduse loomise eest on riik maksnud, märkis kolonel.

Prototüüp töötab kogu maikuu

Õhuvägi kutsub inimesi rakendust kasutama alates 10. maist, õppuse Kevadtorm ajal.

Rakenduse "Ole valmis!" käivitamisel avaneb seal alajaotus "Õhuobjekti teavitus", millele vajutades tekib võimalus õhuobjekti pildistada. Foto tegemise järel saab määrata, mis tüüpi objektiga oli tegemist (võimalus on ka Ma pole kindel) ning seejärel määrata kaugus (50, 100 või 250 meetrit) ja lisada soovi korral ka kirjeldus.

Raporti asukoht ja suunavektor koos pildiga edastatakse vastavasse serverisse, kus kõikide andmete koosmõjul koostatakse õhupilt, mille abil suurendatakse olukorrateadlikkust ning tõhustatakse tsiviilkaitset, selgitas kaitsevägi.

Õhuohust teavitamise funktsioon on "Ole valmis!" rakenduses kasutatav alates 10. maist kuni 31. maini kuid peamine testperiood on planeeritud ajavahemikku 14.-16 mai, mil õppusel Kevadtorm on plaanis aktiivsem lennutegevus.

Õhus märgatud objektidest võib teada anda üle terve Eesti, kuid enim oodatakse lennutegevusest teavitamist just õppuse Kevadtorm aladelt ehk Pärnumaalt, Läänemaalt, Viljandimaalt ning Saaremaalt. Teavitada võib kõigist õppuse alal märgatud lennuvahenditest.

Kui "Ole valmis!" rakendus on kasutaja mobiiltelefonis olemas ja automaatsed uuendused aktiveeritud, siis uuendub rakendus koos õhuohu teavituse funktsiooniga automaatselt 10. mail. Kui uuendused ei ole aktiveeritud, tuleb rakendus manuaalselt alates reedest uuendada või tuleks see uuesti App Store' ist Google Play'ist alla laadida.