Kataloonia parlamendivalimised panevad proovile nii iseseisvusmeelsed jõud kui peaminister Pedro Sancheze juhitavad sotsialistid. Praeguste prognooside kohaselt sotsialistid võidavad ja separatistid jäävad absoluutsest enamusest Kataloonia parlamendis ilma, aga 40 protsenti valijatest oli küsitluste ajal veel kõhkleval seisukohal, nii et tulemus võib olla ka teistsugune.

Väljaande El Pais viimane küsitlus näitab, et sotsialistid saavad Kataloonia parlamendis 40 kohta, separatistlik Junts 34 ja mõõdukate vaadetega ERC 26 kohta.

Valimistel loodab edu saavutada Kataloonia kunagine liider Carles Puigdemont, kes 2017. aastal üritas välja kuulutada Kataloonia iseseisvust, pidi aga seejärel Belgiasse põgenema, sest Hispaania keskvalitsus süüdistas teda mässus, riigi raha väärkasutuses ja omastamises. Nüüd loodab ta jälle Kataloonia juhiks saada.

Puidgemont ütles valimiste eel antud intervjuus, et tahab iseseisvusemeelsed jõud jälle kokku koguda, et jätkata sealt, kus seitsme aasta eest pooleli jäädi. Pudgemont lisas siiski, et 2017. aasta vigu ei korrata.

Vigade all pidas ta silmas seda, et laskis end veenda iseseisvuse väljakuulutamist edasi lükkama ja andis Madridile aega läbirääkimiseks, aga keskvõimud petsid teda, saatsid kohaliku parlamendi laiali ja andsid korralduse kohalike liidrite kinnivõtmiseks.

"Seekord ei anta Hispaaniale niisugust võimalust," kinnitas Puidgemont ja lisas, et tal on olemas plaan, kuidas demokraatlikult ja ilma vägivallata eesmärgile jõuda.

Peaminister Pedro Sanchez vajab võimul püsimiseks katalaanide toetust ja on esitanud parlamendile eelnõu katalaani liidritele amnestia andmiseks. See puudutaks ligi kolmesadat katalaani, teiste seas Carles Puigdemonti. Parlamendi alamkoda on eelnõu juba heaks kiitnud, aga senatis on hääletus alles teisipäeval. Tõenäoliselt lükkab senat selle tagasi ja dokument läheb uuesti arutusele alamkotta.

Sanchez on toetanud Kataloonia sotsialistide kandidaadi Salvador Illa kampaaniat. lla hinnangul on Kataloonia viimastel aastatel väga muutunud: koroonapandeemia, Ukraina sõda ja mured avalike teenuste olukorra pärast on tema arvates iseseisvuse mõtte tagaplaanile tõrjunud.

Illa toonitab, et regionaalvalimised pakuvad võimaluse Kataloonia taas ühendada, loobuda lõhestavast poliitikast ning keskenduda piirkonna arendamisele: avalike teenuste parandamisele, hariduse, tervishoiu, transpordi ja muu sellise edendamisele.

Kataloonia parlamenti kandideerib kaheksa erakonda ja pronoosi kohaselt ei saavuta ükski neist absoluutset enamust, nii et ees seisavad igal juhul läbirääkimised ja liitlaste otsimine.