Kindralmajor Ühtegi: strateegiliselt Harkivi rindel mõtet ei ole
Vene vägede sissetung Harkivi oblastis ei oma strateegiliselt suurt mõtet ning on pigem tehtud Ukraina vägede sidumiseks riigi põhjaossa, ütles "Ukraina stuudios" kindralmajor reservis Riho Ühtegi.
Ühtegi sõnul oli ette teada, et Venemaa plaanib midagi taolist teha, kuid Harkivi oblastis rinde avamine ei ole midagi sellist, mis strateegiliselt kuidagi mõttekas tunduks.
"Strateegilisel tasandil väga mõtet sellisel rindel ei ole. Harkivi all on venelased juba korduvalt lüüa saanud ja linna ja linna ümbruse kaitse on (ukrainlastel) päris tugev. Seetõttu ma arvan, e tegu pigem tähelepanu tõmbamisega sellele suunale ja suuresti seotud sellega, et venelased püüavad leevendada Ukraina vägede kohalolekut lõuna pool," lausus Ühtegi.
Venelaste pealetungi pole idas suur edu saatnud ning Ühtegi hinnangul on selle taga nii sõjapidamiseks ebasobiv maastik kui ka pikka aega paigal püsinud rinne.
"Ühelt poolt on maastik lage ja sõja pidamiseks mitte väga sobiv. Teina asi see, et mõlemad pooled on väga sügavalt maasse kaevunud. On ehitatud kaitseliine, mida hoitakse. Seetõttu ongi rinne edasi liikunud väga vähe," lausus ta, lisades, et keeruliseks teeb edasiliikumise mõttes olukorra ka see, et mõlemad on samadel positsioonidel seisnud juba aastaid.
Ühtegi sõnul võib oodata, et USA sõjaline abi jõuab varsti Ukrainasse, kuid küsimus on pigem see, mis plaanid on Venemaal suveks. "Täna ei ole väga selget pilti. Saan aru, et venelaste huvi on Donetski ja Luhanski oblast enda kätte saada," ütles ta.
Ühtegi nõustus, et Ukraina vajaks sõjapidamises uut hingamist, kuid näiteks alade tagasivallutamiseks oleks vaja uut tehnikat.
"Kui vaatame sõjapidamisvõtteid, mida Ukraina harrastab, siis on need samad, mis on 2014. aastast paika loksunud. See on rinde hoidmiseks, mitte edenemiseks. See nõuab kindlasti uut lähenemist ja mõtlemist. See nõuab ka uusi üksusi. Praegu toimub sõjapidamine rühma tasandil, mida toetatakse suurtükkidega. Kaevikusõjas on uued dimensioonid, nagu droonide kasutamine. Kogu lähenemine – tehisintellektil põhinevate seadmete kasutamine, täppisrelvad – on hea ja vajalik. Aga see eeldab, et me näeme hästi, mida ründame. Teine asi on kaitseliinidest läbimurdetehnika – see eeldab väga paksu terast, pioneeriseadmeid, millega võimalik lõhata teid sisse ehk kõike seda, mis Ukrainal piisavalt ei ole," lausus ta.
Toimetaja: Marko Tooming
Allikas: "Ukraina stuudio", intervjueeris Epp Ehand