"Üldiselt on jah lugu selline, et see palk 7800 eurot on vähem kui pool sellest summast, mis iga kuu arvele tuleb, aga selle arvele tulevaga on seotud ka teatud kulutused," selgitas ERR-ile eurosaadik Andrus Ansip. "Bürookulusid ei saa vaadata kui sissetulekut, need lihtsalt kuluvad käest ära."

Praegu on Euroopa Parlamendi liikme põhipalk 10 075,18 eurot, millest arvestatakse maha Euroopa Liidu maksud ja kindlustusmaksed. Kätte saab sellest saadik 7853,89 eurot, millelt mõnes riigis tuleb veel lisaks makse maksta, Eestis mitte.

Eesti elatustaseme juures sellest piisab, leiab Ansip. "Küllap on ka neid, kelle meelest seda ei ole sugugi piisavalt, aga minu seisukohast seda on piisavalt ja põhimõtteliselt ei ole mõtet isegi arutleda selle üle, kas on palju või vähe. On nii palju, kui on, ja vastavalt sellele sead oma plaanid."

Europarlamendi liikme Jaak Madisoni hinnangul on see täiesti piisav neile, kes tahavad tööd teha ja pingutavad selle nimel, et õigustada valituks osutumist.

"Vaadates Euroopa Parlamendi koosseisu, siis ei saa öelda, et nüüd ülemäära palju liikmeid 705 rabavad hommikust õhtuni higipull otsa ees, pingutamas oma valijate huvide eest," sõnas ta.

Lisatasu ilma aruandluseta

Põhipalgale lisanduvad hüvitised. Üldkulude hüvitis 4950 eurot kuus on mõeldud kulutuste katmiseks koduriigis. Sellega käivad kaasas kindlad reeglid, kuid nende täitmist ei kontrollita, selgitas Ansip.

"Põhimõtteliselt on need sarnased Eestis riigikogus või ministritele makstavate esinduskuludega. Riigikogus tuleb anda aru, milleks raha kulutatakse, ministritel seda aruandekohustust Eestis ei ole ja ka Euroopa Parlamendis ei ole mitte mingisugust aruandekohustust. On ette nähtud, milleks seda tuleb kasutada ja üldine reegel on selline, et kõik kulub ära ja jääb puudugi ja kellelgi üle ei kipu väga palju midagi jääma," selgitas Ansip.

Ansipi sõnul on see summa ilmselt selliselt välja arvutatud, et peaks katma kõik vajalikud kulutused ning midagi üle ei tohiks jääda, et seda kuidagi ebamõistlikult kasutada.

Jaak Madison ütles, et kuigi üldkulude hüvitise puhul on tekkinud küsimusi, kas seda kasutatakse ikka alati vastavalt eeskirjadele, siis parlamendis seda teemat ei puututa.

"Senimaani on selline poliitiline justkui kokkulepe või arusaamine olnud suuremate poliitgruppide seas, eelkõige Euroopa Rahvapartei, sotsialistid ja liberaalid, kuhu kuuluvad enamus erakondi Eestist, et seda teemat nad torkida ei taha," ütles Madison. "Ehk et see on selline status quo."

Madisoni ja Ansipi kinnitusel on üldkulude hüvitis mõeldud bürookulude katteks, nagu sidepidamisvahendid, meediatellimused, telefoniarved.

Reisikulusid parlamendi liige ise ei pea jälgima

Reisikulude üle peab arvet parlamendi reisibüroo, saadiku käest seda raha läbi ei käi.

Parlamendi kulul võib lennata kaks korda nädalas edasi-tagasi koduriigist töökohta, ütles Madison.

"Kui parlamendiliige juhtuks näiteks ütlema, et ma tahan lennata Tallinnast Brüsselisse läbi Kopenhaageni, aga see on näiteks kolm korda kallim pilet, kui oleks läbi Riia, siis ta läbi Kopenhaageni lennata ei saa, sest parlamendi reisibüroo ütleb, et sama distantsiga umbes samadel aegadel läheb lennuk läbi Riia, mis on kolm korda soodsam. Seal otsest numbrit ei ole ette öeldud, et mis summas see võib olla, kuna parlament ise broneerib sulle piletit ja saadab kinnituse meili peale. Aga nad jälgivad selles mõttes, et see oleks mõistlikkuse piirides, võrreldes teiste lennumarsruutidega," selgitas Madison.

Lisaks on parlamendi liikmel võimalik 5000 euro piires teha muid reisikulusid, mis ei ole seotud põhitöökohta lendamisega, näiteks konverents mõnes kolmandas liikmesriigis. Madison ei leia aga, et kaasnev bürokraatia oleks seda raha väärt ning tema pole seda võimalust kasutanud.

Ansip juhtis tähelepanu, et Euroopa Parlament erineb oluliselt Euroopa Komisjonist selle poolest, et komisjoni liige elab alaliselt Brüsselis ning käib lähetustes teistes liikmesriikides ja satub ka oma koduriiki. "Parlamendiliige põhimõtteliselt elab oma koduriigis ja käib töönädala sees tööl kas Strasbourgis või Brüsselis. Ja tal on suisa kohustus iga nädal reisida, sest kui ta jääks paikseks Strasbourgi või Brüsselisse, siis ta justkui töötaks vastu sellele kontseptsioonile, mille alusel Euroopa Parlament peab tegutsema."

Brüsselis majutuse korraldamisel vabad käed

See tähendab, et ühe lisatasuna on parlamendisaadikutele ette nähtud ka päevaraha 350 eurot, et nad saaksid katta oma majutus- ja toidukulud.

Ansipi selgitusel ei ole seejuures mingeid piiranguid, kuidas täpselt majutust korraldada.

"Kui Eestis oli suur skandaal, et keegi üürib korterit oma lähedaselt inimeselt ja arvatakse, et justkui peaks olema see kõige ausam ja õiglasem tegutsemine sedapidi, et sa võhivõõralt üürid korterit, siis Euroopa Parlamendis midagi taolist ei ole," tõdes Ansip. "Võid üürida korteri, elada hotellis, võid elada ka pargipingi all kusagil ja panna selle raha omale taskusse või hoiuarvele. See on iga saadiku enda otsustada."

Nii Ansip kui ka Madison tõdevad, et tõenäoliselt on korteri üürimisest soodsam elada iga kord hotellis.

Madison tõi näiteks, et enne koroonat elaski ta Brüsselis hotellis, kuna viibis iga kuu seal kõige rohkem neli ööd, lisaks oli ühe nädala Strasbourgis: "Seega mõistlikum oli olla hotellis, kuna see summa tuleb umbes sama, mis üürida väike korter Brüsselis. Aga sa ei pea hakkama muretsema kommunaalteenuste pärast või tagatisrahade pärast."

Ansipi sõnul ei saa Brüsselis üürida korterit alla 1000 euro, hotellis elamise summa jääb ilmselt samasse suurusjärku.

Suuremad skandaalid päevarahaga seoses on olnud juhtumid, kus saadik on elanud kogu aeg Belgias, aga samal ajal vastu võtnud päevarahasid, mis on ette nähtud ainult lähetuses viibijatele, meenutas Ansip.

Oma elukoha annab saadik ise parlamendile teada ja vastavalt sellele makstakse reisikulud kinni. Päevaraha väljamaksmine käib allkirja alusel ja seda saab anda Brüsselis või Strasbourgis tööruumides.

Assistendid peavad mahtuma kuueelarve piiresse

Veel eraldi rahasumma on parlamendiliikmele ette nähtud töötajate palkamiseks, see on igas kuus 28 696 eurot.

Kõigil parlamendiliikmetel on kasutada sama suur summa ja seda ei maksta välja saadikutele, vaid lepingu assistendiga sõlmib parlament. Tööle ei või võtta lähisugulasi, samuti peavad assistendid hoiduma töövälisest tegevusest, mis võib tekitada huvide konflikti.

Ansipi sõnul palkab parlamendiliige tavaliselt kaks kuni neli assistenti. Seejuures nende palk on konfidentsiaalne.

Madison on selle summa raames võtnud vastu ka praktikante, eelkõige EKRE noorliikmeid, et anda neile poliitilist kogemust.

Tasu saab ka pärast ametiaja lõppu

Ametiaja lõppemisel on Euroopa Parlamendi liikmel õigus saada palgaga võrdset üleminekutoetust, mida makstakse nii mitu kuud, kui mitu aastat kestis tema ametiaeg parlamendiliikmena. Seda hüvitist makstakse kuni kaks aastat.

Kui parlamendi endine liige saab koha mõnes teises parlamendis või avalikus teenistuses, arvestatakse sealt saadav palk üleminekutoetusest maha.

Alates 63. eluaastast saavad endised parlamendiliikmed pensioni, mis sõltub parlamendis töötatud aastatest, kuid ei ole suurem kui 70 protsenti palgast.

Europarlamendi kogukulu on üle miljardi euro

Tasude ja hüvitiste vajalikkuse või ebavajalikkuse võiks taandada hoopiski kogu parlamendi vajalikkuse küsimusele, leidis Jaak Madison.

"Ei ole ju saladus see, et Euroopa Parlament on tihti selline vanadekodu, kuhu saadetakse ekspresidente ja peaministreid kuldse käepigistusega justkui väärikale pensionile. Nii et omamoodi küsimus on see, kui palju tegelikult Euroopa Parlamendist on tolku, arvestades selle kogukulu  eelarvest. Eelmisel aastal kogu Euroopa Parlamendi ülalpidamine läks maksma, kui õigesti mäletan, üle 1,3 miljardi euro," ütles ta.

Madison tõdes, et kindlasti on inimesi, kelle meelest europarlamendile kulutatud summad on põhjendatud ja väga vajalikud ning demokraatia ongi kallis.

"Mina isiklikult ei näeks mitte midagi halba selles, kui Euroopa Parlamenti ei olekski," ütles Madison. Tema sõnul on praegu väga edukalt toiminud see, et liikmesriigid vaidlevad erinevad küsimused Euroopa Komisjoniga läbi ja leiavad kompromissi.

"Läbi vaidluste leitakse mingisugune tasakaal Euroopa Komisjoniga ja siis hüppab kõrvalt välja mingi Euroopa Parlament, kes hakkab ütlema, et meile ei meeldi see, teine ja kolmas asi. Poliitilises mõttes on Euroopa Liidus Euroopa Parlamendist tihti rohkem kahju kui kasu," märkis Madison.