60ndates eluaastates, alkoholiprobleemiga Urve Saks sattus kolm aastat tagasi insuldiga haiglasse ja arvati, et sealt ta enam ei naase. Vastu ootusi tõusis proua uuesti jalule. Vaat et imeparanemist varjutab aga tõsiasi, et Saue vald müüs haiglasoleku ajal tema kodu maha. Majja, kus asus kuni haiglasse sattumiseni tema kodu, ta enam tagasi ei pääse.

"See tuli meie initsiatiivil jutuks kohe, kui oli näha, et tema hooldekodusse jäämine on pikaajaline. Vald peab katma hooldekoduga seotud kulud ja see on täiesti tavapraktika," ütles Saue vallavanem Andres Laisk.

Neljalapselises peres kasvanud Urve, kes töötanud nii kommivabrikus, trollijuhina kui ka kohvikus kokana, kolis Laagrisse Redise tänavale oma ema juurde 25 aastat tagasi, kui läks oma lahku toonasest elukaaslasest.

Edasise kontekstis on oluline, et pärast ema surma päris Urve ühe kolmandiku korterist, kaks kolmandikku läks teistele sugulastele, kes kinkisid oma osa hiljem edasi isikule, keda Urve pole enda sõnul kunagi näinud, aga kes lubas naisel elupäevade lõpuni korteris elada kokkuleppel, et viimane tasub kõik kommunaalkulud. Tagantjärele sai selgeks, et aastate jooksul tabas üksi elanud Urvet sotsiaalne allakäik.

"Selle nimi ei ole korter. See oli prügimägi. Sealt viidi ära kaks autokoorma täis sitta ja paska. Sõna otseses mõttes oli situtud rõdule, situtud vannituppa. Põrand oli täis situtud," ütles korteri kaasomanik Jüri.

"Maakeeli öeldes on tegemist alkohoolikuga, kellel on erinevad eksperdid diagnoosinud pikaajalise sõltuvuse. Tänase teadmise pealt saab öelda, et sellest tulenevalt on ka terve loetelu erinevaid tervisehädasid," lausus Laisk. 

"Alkoholi ma võtsin. Aga mitte lausa iga päev. Ühe päeva võtsin, kaks päeva," ütles Urve.

Ehkki Urve olme oli pehmelt öeldes trööstitu, siis info sellest väljapoole, näiteks vallamajja, ei jõudnud. 2021. aasta 10. septembril kutsus Urve endale kiirabi, sest mitme kuu jooksu oli üksi elava naise tervis märgatavalt halvenenud.

"Ma ei saanud enam rääkida õieti. Ja suu kiskus viltu, ja oligi viltu. Ma ise helistasin endale kiirabi. Ja siis, kui kiirabi tuli, ma kukkusin raami pealt maha ja peale selle ma ei mäleta midagi," ütles Urve.

"Ta oli siis sisuliselt ebasotsiaalne, irdunud oma elamiskõlbmatuks muudetud korterisse. Tal olid väga tõsised terviseprobleemid. Ta kasutas 24/7 mähkmeid. Ja oli väga tugevalt alakaaluline. Kiirabi viis ta haiglasse erakorralisse ja PERH-i ja sealt ta sattus Keila hooldushaiglasse. Ja Keila hooldushaiglasse tekkisid tal võlgnevused, mille tõttu hooldushaigla pöördus omavalitsuse poole nende võlgnevuste katmiseks," rääkis vallavanem Laisk.

See oli esimene kord, kui Urve sattus Saue valla vaatevälja. Kolm kuud pärast haiglasse sattumist esitas vald kohtule taotluse ja 2022. aasta esimestel päevadel tunnistaski kohus ekspertiisiaktile tuginedes Urve teovõimetuks. Kuna tal lähedasi pole, määras kohus eeskostjaks omavalitsuse.

"Arutati ka eeskoste küsimust ja kõikide nende toimingute ja tõendite pinnalt kohus leidis, et eeskoste seadmine on põhjendatud," ütles kohtunik Triin Siimpoeg.

"Meditsiiniline hinnang ja arstide poolne hinnang ja eksperthinnang ütlesid, et tema seisund on pöördumatu. Ja eestkoste on pikaajaline," meenutas Laisk.

Samal ajal kui Urve hinge vaakus ja ümbritsevast maailmast suurt midagi ei taibanud, hakkas eestkoste saanud vald hooldushaigla kulude katteks kohe realiseerima ka Urve korteriosa.

"Võib arvata, et nad arvasid, et Urve võib-olla ei tervene ja et hooldekodu tasu on ka üsna kõrge," ütles Urve eeskostja Gerli Aulik.

"Ei, seda kindlasti mitte, mingit pahatahtlikkust kindlasti pole olnud. Suure tõenäosusega, kui me täna seda protsessi peaksime otsast peale alustama, siis me jõuaksime enam-vähem sama tulemuseni," märkis Laisk.

Kriitikutes tekitab küsimus mitte ainult valla kiirustamine, vaid ka see, millise hinnaga Urve korteriosa müüdi. Erinevate allikate info on küll vastandlik, aga Urvel oli tekkinud tuhandetesse eurodesse ulatuv kommunaalvõlg ja korter oli väga halvas seisukorras.

"Korter oli jubedas seisus, sealaut on ka puhtam. Mina täitsin oma kokkulepet, et tema elab oma elupäevade lõpuni seal, ma ei käinud seal sees. Tema oma kokkulepet ei täitnud. Tema ütles, et maksab kõik üürid. Tema maksab kõik asjad. Tema teeb absoluutselt kõik, hoiab korterit hea peremehelikult," rääkis kaasomanik Jüri.

"Sisuliselt vajas kogu korter elamiskõlblikuks muutmiseks kapitaalremonti. Seda ei ole võimalik kaasaomandi koosseisus teha, eriti kui ühel omanikul pole raha," nentis Laisk.

Lõpuks kukkus välja nii, et vald müüs ühe kolmandiku 33-ruutmeetrisest korterist teisele kaasomanikule, Jüri Tiitsule, kes kohustus tasuma 5000 eurot ja sedagi järelmaksuga 10 kuud. Kohus kinnitas tehingu aprillis 2022.

"Korteri müük – ma saan aru, et vald põhjendab seda sellega, et seal olid mingisugused võlad ja Jüri Tiitsile mingid võlad ja kellelegi veel mingisugused võlad. Kohtule on jagatud erinevat informatsiooni valla poolt. Esmalt on väidetud, et korteril oli võlgu 10 000 siis on väidetud, et 17 000 kuni 19 000 – päris suur vahe," ütles eestkostja Aulik.

"Ma pean tunnistama, et selles osas on dokumentatsioon kohtumenetluses puudulik. Arvestus näitaski, et potentsiaalselt on kaasomanikul nõudeõigus pisut suurema kui 10 000 euro ulatuses. Ja arvestades selle ühe kolmandiku hinna väärtust korterist, siis see jääk, mis kuulus täiendavalt tasumisele, oligi suurusjärk 5000 eurot," rääkis Laisk.

Korteri müük tuli välja pärast paranemist

Valla teenitud 5000 eurot on tänaseks juba kulunud hooldekodu kuludeks. Juba enne kui müügitehing sooritati, hakkas Keila hooldushaigla võrevoodis luulusid näinud Urve ootamatult tervenema.

Ehkki vald kinnitab, et prouat hoiti tema seisundit arvestades võimaluste piires toimuvaga kursis, väidab Urve, et sai tehingu lõplikust toimumisest teada alles tagantjärele ja juhuslikult. Nimelt, tutvus ta hooldushaigla puhkenurgas Gerli Aulikuga, kes käis sealsamas oma vanaema vaatamas. Kaks naist sattusid kohvinurgas vestlema.

"Ta oli väga tragi, ratastoolis vuras üksinda kogu aeg ringi. Ta avas endale ise uksi, sõitis üle uksepiitade. Mõistus oli tal väga terav, väga hea huumor. Viisakas, meeldiv, ega mina seda tausta ju tol hetkel ei teadnud. Ühel hetkel ta hakkas rääkima, et tema korter müüdi või müüakse maha ja see tekitas temas suurt muret," rääkis Aulik.

Aulik proovis asja uurida, aga et juriidiliselt oli ta mittekeegi, siis vastuseid ei saanud. Urve kibeles aga haiglast koju. 2022. aasta lõpus taotles Urve eestkostjast vabanemist, kuid ekspertiis kinnitas, et isegi kui füüsiline vorm on paranenud, siis vaimne tervis iseseisvat otsustamist ei luba.

Urve palus hiljem ta eestkostjat vahetada ja määrata tema esindajaks Gerli Auliku ja novembris 2023 kohus nõustus sellega. "Vahetu ärakuulamise tagajärjel mul tekkis see veendumus, et tegu on usaldusväärse isikuga," ütles kohtunik Siimpoeg.

Alles nüüd, kui uuel eestkostjal tekkis õigus kõiki dokumente näha, saadi aru, et korteriosa on lõplikult ära müüdud ja Urvel tagasiteed sinna ei ole. Nad ei saa väita, et vald tegi otseselt sohki, aga nende meelest on toimunu ülekohtune: eakas naine kaotas segastel asjaoludel kodu ja sama saatus võib tabada ka teisi sarnases olukorras, kui pole lähedasi, kes silma peal hoiaks.

"Aga kui palju on selliseid urvesid? Kes võib-olla on hooldekodus, ei ole juhtunud kokku kellegagi, kes võib-olla neid kuulaks. Kuidas siis üks inimene, kellel ei ole lähedasi, kellel ei ole perekonda, saab sellest olukorrast välja? Kui eestkostja väidab, et ta on nõdrameelne, kuidas see inimene suudab tõestada, et tegelikult mul on mõistus, ma saan aru, et kuulake mind," rääkis Aulik.

"Minu meelest on meil selles loos fookus täiesti vales kohas – selle asemel, et kiita hooldekodu personali väga hea töö eest, tegeleme mingisuguste kolmandate küsimustega, mis minu arvates on sekundaarsed," ütles vallavanem Laisk.

Hetkel vastastikune umbusaldus kestab. Ühelt poolt pakkus Saue vald hiljuti Urvele hooldekodu asemel sotsiaalkorterit, aga naine pole seda vastu võtnud, sest leping on tähtajaline ja ta kardab, et aasta möödudes tõstetakse ta tänavale. Vald seevastu kardab, et proua langeb tavaelus tagasi alkoholi küüsi.