Praeguste plaanide järgi peaks Rail Baltic valmima ja rongiliiklus käivituma 2030. aastal. Hiljemalt samaks ajaks loodavad nii Tallinna linn kui ka Ülemiste kvartali suurarendaja saada valmis planeeringu, millele pealinn sel nädalal rohelise tule andis.

"Algatamises on ette nähtud plaan rajada 12-korruselised ärihooned ja tegelikult väga suures osas park. See osa, mis jääb Ülemiste keskuse taha, kuhu tulevikus hakkab avanema Rail Balticu terminal ning kuhu keskus samuti kavandab laiendusi, aga ka osa keskuse alast muutub osaks kavandatavast Euroopa pargist, mis on suur, pikk kõrghaljastusega jalakäijate ala, millega ära ühendada Rail Balticu terminal lennujaamaga," kirjeldas abilinnapea Madle Lippus.

"Me tahame sinna teha kõrghaljastust, madalat haljastust. Võib-olla ka mõnusaid kohti, kus noored saavad hängida, kas väike rulapark või midagi sellist," ütles Ülemiste keskuse juhataja Guido Pärnits.

Inimeste hõlpsamaks liikumiseks rajatakse Rail Balticu raudteetammist läbi kolm tunnelit jalakäijatele ja kergliiklejatele. Ülemiste keskuse esine parkimisplats kaob ja keskus ise kasvatab oma mahu umbes kahekordseks, kus lisaks kaubandusele on plaan pakkuda ka erinevaid teenuseid nagu arstiabi või raamatukogu.

Kaubanduskeskuse taha aga kavandatakse 26-korruselist konverentsihotelli.

"Ma arvan, et selline tänapäevane urbanistlik linnalahendus, kus on rohelust, kus on teenuseid, kus on kauplusi, kus on äri, kus on transpordi hub (ingl k - keskus). Kui me suudame selle kõik niimoodi kokku siduda, siis ma arvan, et sellest võidavad kõik," ütles Pärnits.

"See ala on olnud monofunktsionaalne. Seal on olnud kaubanduskeskus, seal on olnud kontorid. Kuna kaubanduskeskust ei saa sinna kontorite vahele nihutada, siis ma arvan, et see lüke ehitada kontoreid ümber kaubanduskeskuse on võib-olla justkui hea, et panna inimesi ristkasutama seda pinda. /.../ Täna peale tööd või siis, kui see kaubandus ei tööta, on see üsna vähe kasutatud ala," rääkis Nuve Partnersi partner Lauri Henno.

Ärikinnisvara investeeringute juhtimisega tegeleva Lauri Henno sõnul ei kasva linn nii kiiresti, et kogu lisanduv kaubandus ja äripinnad kasutust leiaksid. Ellu jäävad need, kes oma plaanid ja kontseptsiooni pikaajaliselt läbi mõtlevad ning on valmis ajaga kaasas käimiseks muutuma.

"Millalgi, kui Hansapank oli Liivalaia tänaval, oli see väga hea koht. Täna on vabanemas väga suur kontorihoone. /.../ Asjad, mis kunagi töötasid, 10 kuni 15 aastat tagasi, ei pruugi täna enam olla need. Sellepärast äriplaani tehes tuleks läbi mõelda, kas see koht on nii ainulaadne, kas need teenused, mida seal pakutakse, on nii lai, et inimesed aina ja aina tuleksid sinna tagasi seda kasutama. /.../ Ma arvan, need pinnad, mis täna muutuvad vakantseks, peavad mõtlema atraktiivsetele lahendustele," selgitas Henno.

Ülemiste kvartal on tema sõnul hea näide sellisest ellujäämisest.