Sellel nädalal riigikogus vastu võetud seadus lubab Ukraina kahjude hüvitamiseks kasutada sanktsioonidega külmutatud Venemaa kodanike ja ettevõtete varasid. Tartu Ülikooli riigiõiguse kaasprofessori Paloma Krõõt Tupay sõnul võib see olla põhiseadusega vastuolus.

"On tegemist eraisikutega, kellele kuuluvad teatud varad. Teatud laevad, nagu me oleme neid näinud, kallid autod. Tekib küsimus, kuidas me saame selle seose tekitada, (et) see inimene konkreetselt oma varaga vastutab oma riigi eest," lausus Tupay.

"Vähemalt nii kaua, kuni need sanktsioonid kestavad – ja täna G7 on öelnud, et nii kaua, kuni Venemaa pole sõjakahjusid hüvitanud, sanktsioonid seotud isikutele peale jäävad –, ma isegi arvan, et see ei pruugi olla põhiseadusega vastuolus, sest need isikuid niikuinii seda vara kasutada ei saaks. Kui see müüakse ja neile antakse siis sertifikaat, mis formaalselt on varaga samaväärne, siis põhiseaduse mõttes võib see olla okei," lausus jurist Norman Aas.

Aasa sõnul on üldiselt olnud riikidel mure, kuidas võib selline otsus mõjuda rahvusvahelisele õiguskorrale ja riikidevahelisele usaldusele. See on aga pigem poliitiline, mitte juriidiline argument.

"Mulle tundub, et diskussioonid ongi väga abstraktsed, keegi ei julge esimest sammu astuda. Eesti tegi selle ära. Loomulikult selle reaalne rakendamine, esimeste varade müügini läheb kindlasti aega, sest seal on vaja teatud rahvusvahelisi kokkuleppeid enne sõlmida, aga märgina on kindlasti nüüd nii-öelda vai maha löödud," lausus Aas.

Samas rõhutas Tupay, et õigusriigis kohalduvad õigused kõikidele samamoodi. Kui tekib kahtlus, et keegi on oma vara saanud kuritegelikul viisil, siis tuleb see tõendada, mis praegusel juhul on äärmiselt keeruline.

"On lumepalliefekti oht. Et meile ei tehtaks niisamuti ühel hetkel, öeldes et meie poliitika ei meeldi teistele ja seetõttu me näiteks ei kaitse, ei respekteeri Eesti huve, Eesti ettevõtjate huve kuskil mujal," ütles Tupay.

Tupay hinnangul on tõenäoline, et president lükkab seaduse tagasi, või kui nii ei lähe, siis vaidlustab selle õiguskantsler.

Presidendi kantselei sõnul ootavad presidenti ja tema õigusnõunikku nüüd ees keerulised arutelud. Otsuseni tuleb jõuda mai lõpuks. Õiguskantsler annab oma hinnangu pärast seda.