Mai alguses petsid petturid 71-aastaselt Narva elanikult välja 18 200 eurot. Kannatanu peteti panka minema, oma kontolt sularaha välja võtma ja andma see parklas tundmatule isikule üle.

Eesti pankade esindajate sõnul keelduvad kliendid sageli kuulamast pangatöötajate manitsusi raha mitte välja võtta, sest petturid on kliente veennud, et nad osalevad korrumpeerunud pangatöötaja käest raha päästmise operatsioonis.

SEB turvakeskuse infoturbe juht Kätlin Kukk ütles, et pangatöötajad pööravad väga suurt tähelepanu juhtumitele, kui eakas klient teatab ootamatult soovist kõik säästud välja võtta.

"Kui inimene pöördub pangakontorisse sooviga kogu konto tühjaks teha või suur rahasumma välja võtta, esitatakse talle palju täiendavaid küsimusi, et pangatöötajad saaks aru, mis on raha väljavõtmise eesmärk. Sageli on selline kliendi soov vihjeks, et tegu on telefonipettusega – kusjuures keeldume vähimagi kahtluse korral väljamakset tegemast," rääkis Kukk.

Ta märkis, et kliendid, kellega petturid manipuleerivad, ei suuda tavaliselt olukorda ratsionaalselt hinnata. "Sageli keelduvad nad pangatöötajat usaldamast ka seetõttu, et petturid esitavad neile stsenaariumi, kus korrumpeerunud pangatöötaja tõttu peavad raha "päästma" just nende käest," lisas ta.

Tema sõnul võtab nõustaja pettuse kahtluse korral koheselt ühendust pettuste ennetamise üksuse töötajaga ja tema teeb otsuse, millised on sellises olukorras järgmised sammud

"Politseisse me seadusest tulenevalt pöörduda ei saa – tegu on seaduse kitsaskohaga, mis vajab tulevikus kindlasti korrigeerimist. Raha väljamaksmisest proovime hoiduda nii kaua, kui võimalik. Siiski pole meil alust raha lõputult kinni hoida. Samas on olnud aga häid näiteid, kus paari päeva möödudes on kliendil endal teadlikkus tulnud või on õnneks sekkunud lähedased," ütles Oja.

Oja sõnul on oluline meeles pidada kuldreeglit – pangad, politsei ja muud institutsioonid ei nõua kliendilt kunagi tundlikku teavet ega soovita võtta raha ning kanda see "turvalisele" kontole.

Swedbank: enamasti on võimalik klienti veenda raha mitte välja võtma

Swedbanki eraisikute valdkonna kommunikatsioonijuht Martin Kõrv rääkis, et erinevad petuskeemid on reaalsus, millega pangatöötajad igapäevaselt kokku puutuvad.

"Pangas töötab palju inimesi, kelle töö on pettusi ennetada ja püüda neid ära hoida. Paraku on petturid väga osavad inimesi ära rääkima. Meil on korduvalt olnud juhtumeid, kus inimene tuleb raha välja võtma ja pangatöötajal tekib kahtlus, et tegemist võib olla pettusega," sõnas Kõrv.

Tema sõnul ei pruugi klient pangatöötajat, kes juhib kliendi kahtlastele asjaoludele tähelepanu, kuna klient on veendunud, et ta (klient) osaleb parajasti mingi politsei salaoperatsioonis. "Enamasti suudab meie töötaja siiski kliendile selgitada, et tegemist on pettusega ja pangast ei pea raha välja võtma, et seda siis "kontrolli" saata," rääkis Kõrv.

Ta märkis, et pangatöötajate informeeritus erinevatest petuskeemidest on kõrge ja operatiivselt saavad nad pidevalt infot uute, levima hakanud pettuste kohta. "Seetõttu oskavad meie töötajad ka erinevaid pettusi ära tunda. Oluline on siinkohal muidugi ka kliendi roll, keda ta usub rohkem – pangatöötajat või kurjategijaid."

Swedbank: kümme levinumat ohumärki, millest iga inimene teadlik olema

● Telefonikõne võõralt, kes esitleb end politseiniku või pangatöötajana. Kui keegi esitleb end telefonitsi pangatöötaja või politseinikuna ning küsib pangakaardi andmeid või ligipääsu pangakontole, tuleb kõne kohe lõpetada. Tõeline pangatöötaja ega politsei selliseid andmeid telefonitsi kunagi ei küsi.

● Arvutiekraani jagamise soov. Kui keegi võõras palub teil jagada oma arvutiekraani või laadida alla mõni teile tundmatu programm, võib see olla katse saada juurdepääs teie seadmele.

● Ülemäärane kiirustamine. Kui võõras inimene teile internetis või telefonis rõhutab, et otsustada tuleb viivitamatult ja oodata ei saa, muidu juhtub midagi halba või jääte ilma suurepärasest võimalusest, peaksite olema eriti ettevaatlik.

● Salajase tegevuse soov. Kui teilt palutakse või nõutakse, et mingit tegevust tuleb varjata, näiteks salaoperatsiooni ettekäändel, on see märk, et midagi on valesti.

● Kahtlased investeerimisvõimalused. Olge valvas, kui leiate ise internetist või keegi võõras pakub meeletult tulusat investeeringut ja suunab teid ehtsa välimusega veebilehele, mis "kinnitab" investeeringu suurt tulusust. Ulmeliselt kõrge tootlusega või riskivabasid investeeringuid ei ole olemas: kui pakkumine tundub liiga hea, et olla tõsi, siis tõenäoliselt see ei olegi tõsi.

● Kõned välismaalt. Olge tähelepanelikud, kui teile helistatakse ootamatult teile tundmatult või välismaiselt numbrilt. Petturid saavad helistaja numbrit ise määrata, selle eesmärk on reeglina oma tegelikku asukohta varjata.

● Võõrastega tutvumine internetis. Kui internetis soovib teiega tutvuda võõras inimene, kes alustab innukalt suhtlust ja palub mõne aja möödudes rahalist abi, võib see olla pettus.

● Kõnesuunamise kahtlus. Kui teile helistab keegi, kes esitleb end pangatöötaja või politseinikuna, kuid kõne ajal soovitakse see suunata teisele asutusele, on põhjust olla kahtlustav.

● Kahtlased veebiaadressid. Kui keegi saadab teile lingi kullerfirma, panga, maksu- ja tolliameti või muu asutuse lehele, kontrollige alati, et veebilehe aadress oleks sama, mis asutusel tegelikult on. Kui see tundub kahtlane või erineb originaalist, on see tõenäoliselt petuskeem.

● Ebatavalised lingid ja dokumendid, konarlik eesti keel. Kui teile saadetakse e-kirju või sõnumeid kahtlaste linkide või dokumentidega, mille sisu tundub vigane või kahtlane, tuleb olla valvas. Ettevaatlikuks peaksid muutma ka õigekirjavead tekstides.