Kuigi Vene väed on üle piiri Ukrainasse Harkivi oblastisse tungimisega saanud enda kätte ligi 300 ruutkilomeetri suuruse ala, ei ole need ruutkilomeetrid nii tähtsad kui küsimus, kuidas selline asi üldse juhtuda sai, ütles Meelis Kiili.

"Tegelikult seda ründegrupeeringu formeerimist ju teati, et see on teisel pool piiri toimumas. Tõsi, venelane suutis üllatada sellega, et see formeering või see grupeering ei olnud valmis ja nad tegid ajaliselt üllatusrünnaku. Sellegipoolest, tulla niimoodi sisse ja suhteliselt lihtsalt teatud positsioonid ära vallutada, see on see, kust tuleb õppida," rääkis ta.

Kiili tõdes, et tõenäoliselt ei olnud ka Vene väed ise valmistunud selleks, et nad nii kiiresti seal edasi saavad liikuda. "Aga see on juba venelaste doktriin, et nad leiavad nõrga koha ja seda hakkavad siis ka tugevdama ja nüüd tõenäoliselt on ka sinna juurde toodud. See muidugi iseenesest ei tähenda, et seal peaks toimuma mingi suur läbimurre. Tõenäoliselt mitte," märkis ta.

Harkivis juhtunu valguses on Kiili hinnangul Ukraina vägede suurim väljakutse sõjakogemuse viimine neisse brigaadidesse, kes ei ole sõjaga veel otseselt kokku puutunud.

"Relvad ei sõdi ja kaitserajatised ei kaitse, inimesed sõdivad ja kaitsevad. Tõenäoliselt Ukraina vägede suurim väljakutse on see, kuidas sõjakogemust nendesse sõjaga otseselt mitte kokku puutunud brigaadidesse tuua. Sealsamas teatud lõikudes nad püsisid oma positsioonidel. Ja kaitserajatis tähendab ju seda, et ega ma ei kaeva ju kraavi, seal on miinitõkked, aga neid tuleb ju iga päev kontrollida, hooldada ja töökorras hoida," rääkis Kiili.

Ta selgitas, et isegi kui sõjas pidevalt vastase tule all ollakse, ei tohi oma miinivälju hooletusse jätta. Ta tõi näiteks, et Donbassi lõigul on positsioone, mis on alates 2022. aastast samal kohal püsinud. "See tähendabki seda, et kogu aeg tegevused peavad toimuma, kaitserajatisi peab kogu aeg hooldama."

Kiili sõnul ei kasutanud Vene väed Harkivi oblastis ka ühtki uut taktikat, mis oleks Ukrainale suure üllatusena tulnud.

"Kõige naljakam selle asja juures ongi, et nad kasutasid väikeüksuseid, jalaväge. Ühel suunal ainult nad tegid selle tehnikaga ja sisuliselt see tehnika kõik hävitati. Seda enam tähendab, et see sõjakogemus hästi toimivatest brigaadidest tuleb üle kanda ka teistesse brigaadidesse. Sest ega brigaad ei hakka sõdima ainult sellest, kui ta kokku formeeritakse, antakse relvad kätte ja ta on kohe võitlusvõimeline. Ei ole. Siin on vaja väga head väljaõpet, juhtimist ja juba käimasoleva sõja jooksul kogetud kogemust. See tuleb kõik sinna teistesse brigaadidesse samamoodi viia," rõhutas kindralmajor reservis.

Kiili tõdes, et Ukraina on nüüd sunnitud Harkivi rindejoonele jõude juurde viima.

"Kui nüüd oleks kaitsejoon pidanud, siis see oleks lühiajaline olnud, aga tõenäoliselt ukrainlastel läheb sinna pingutust umbes üks kuu kuni poolteist kuud. Aga eks elu näitab ja kui palju sinna ühel või teisel poolel siis reserve juurde antakse."

Harkivi linna Venemaa praegu seal olevate jõududega Kiili hinnangul ära võtta ei suuda. Samas toob sealne rindejoon Ukrainale kaasa lisaprobleeme, mis on Venemaale kasuks.

"Seesama pealetung täna toob ju kaasa teisi mõjusid. 10 000 põgenikku – jälle koorem –, infrastruktuuri purustatakse. Venemaa on vaadanud, kui me ei ole siiamaani saanud Ukraina sõjaväest jagu, siis tuleb hävitada Ukraina majandus ja seda nad ka täna teevad. Tegelikult hübriidoperatsioonid on täiesti samamoodi jõus," selgitas Kiili.

Ukraina merevägi teatas pühapäeval, et hävitas öösel Vene Musta mere laevastikku kuulunud meremiinijahtija Kovrovets. Kiili sõnul on Ukraina nüüd võimeline veel rohkem Vene laevastiku liikumist piirama.

"Minu teada oli tegemist miinijahtijaga ja tegelikult isegi päris intensiivselt lahingutegevustest osa võtnud nii Süürias, ta on olnud Pärsia lahel, Atlandil. See on ka suur raha, see on ikka miljonid dollarid merepõhjas. Aga teisest küljest ka see, et ega Vene mereväel või Musta mere laevastikul mugav ei ole. Ja nüüd miinitõrjevõime vähendamine tähendab ka seda, et ukrainlased on rohkem võimelised nende liikumist piirama," kommenteeris Kiili.