Kärpe-eelarve võtab teadusrahast 19 miljonit
Riigieelarve kokkuhoiukohtades viimaseid kokkuleppeid otsivad valitsuspoliitikud on ühel meelel selles, et kärpida annab teadusraha arvelt ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuses (EISA) tuleb teha viie miljoni eurone erakorraline kärbe. Vaidlused käivad veel küsimuse ümber, kas siseministeeriumi ja kaitseministeeriumi eelarveid tuleks võrdselt kohelda.
Lisaeelarve hakkab tasapisi valmis saama ning selleks on ka viimane aeg. Arvestades, et muist riigikoguliikmeid on endale pärast jaanipäeva puhkuse planeerinud, oodatakse valitsuselt, et eelarve saadetakse parlamendi poole sel neljapäeval.
Haridus- ja teadusminister, Eesti 200 aseesimees Kristina Kallas ütles, et tema nägi viimast lisaeelarve tabelit läinud reedel. Paljud read ses tabelis olid samad, mis rahandusminister Mart Võrklaeva esialgses ettepanekus.
Ilmselt ootab kõiki ministeeriume endiselt viieprotsendiline tegevuskulude kärbe, mis võiks anda umbes 20 miljonit eurot kokkuhoidu.
Lisaks sellele tuleb kärpida neil ministeeriumitel, kelle lisataotlused läinud sügisel rahuldati. Kristina Kallas meenutas, et tema küsis sügisel 27 miljonit eestikeelsele õppele ülemineku jaoks. Sestap tuleb haridusministeeriumil leida 2,7 miljoni euro jagu täiendavaid kärpekohti.
Kristina Kallas: peame otsustama, mida me enam ei tee
Koos tegevuskulude kärpega peab ministeerium kokku hoidma umbes kuus miljonit eurot. Kallas märkis, et tegelikult kärbiti haridusministeeriumis ka läinud aastal, kui õpetajate palkadeks raha otsiti.
"Nüüd minna siit uuesti kärpima tähendab sisuliselt seda, et me peame hakkame otsustama, milliste poliitikategevustega me haridusministeeriumis ei tegele. Et kus on need töökohad, mida me koondame ja kus ütleme, et neid asju me lihtsalt ei tee," selgitas Kallas eesseisvat ülesannet. Esmaspäeval kohtus ta sel teemal ministeeriumi asekantsleritega. "Sest palgakärped ja nii-öelda efektiivsuskoondamised on meil 2023. aastal juba tehtud."
Kallas rääkis, kuidas sügisese lisataotlusega parandas ta eelmise valitsuse vigu, kuid rõhutas samas, et lisaeelarvet on igal juhul vaja. "Kui me seda väiksema sammu kärbet ei tee, siis ta niikuinii läheb järgmisesse aastasse, kus on vaja oluliselt suuremat kärbet," sõnas Kallas.

Läänemets: ka sisejulgeolek on julgeolek
Seesama lisataotluste ja tegevuskulude valem pakub ka siseministeeriumile kuue kuni seitsme miljoni eurose kärpeülesande. Siseminister, sotsiaaldemokraatide juht Lauri Läänemets ütles samuti, et põhimõtteliselt tuleb riigil kokku hoida. Ta usub ka, et neljapäevaks õnnestub kärpenumbrid kokku leppida. Aga siseministeeriumi arvelt kärpimist ta õigeks ei pea.
"Julgeolek on julgeolek. Vahet ei ole, kas ta on siseministeeriumi või kaitseministeeriumi haldusalas," sõnas Läänemets. "Ja põhimõte siiamaani on olnud, et me julgeolekut pigem peaks suurendama kui vähendama."
Samas lisas Läänemets, et vajadusel leiab ta ka siseministeeriumist kärpekohti. "Aga see tähendab ka seda, et järgmine aasta iga 50 000, mis siit vähendatakse, tuleb juba otseselt kellegi koondamise mõjuga," sõnas siseminister.
Minister tõdes, et nii sise- kui ka kaitseministeeriumi eelarves võib leida administratiivset kokkuhoidu. Küll aga usub ta, et seda raha ei tohiks riigieelarvesse nii-öelda tagasi anda. "See raha tuleks siis julgeolekus teistele ridadele tõsta," sõnas Läänemets.

Kõige hoogsamalt lõikavad kärpekäärid EISA-t
Läbirääkimiste kontekstis pole väheoluline, et sotside soovil juba tehti Võrklaeva lisaeelarve ettepanekusse üks oluline muudatus. Nimelt tõmmati sealt maha umbes 30 miljoni eurone omavalitsuste tulubaasi puudutav kärbe.
Samas ei toetanud omavalitsuste tulubaasi kallale minemist ka mitmed reformierakondlased, sest Tallinna lähivaldadelt oleks see võtnud rohkem raha kui palju räägitud Robin Hoodi eelnõu.
Pisut suuremat kokkuhoidu ootavad valitsuspoliitikud nüüd investeeringute edasilükkamiselt ning seniplaanitust priskema osa peavad andma ka riigi sihtasutused. Kristina Kallas ütles, et kõige suurem kärbe ootab Ettevõtluse- ja innovatsiooni Sihtasutust.
"Viis protsenti on sihtasutuste tegevuskulude kärbe, välja arvatud haiglad ja kultuurivaldkond. Haiglatele on üheprotsendine kärbe ja EISA-le on sellele viiele protsendile veel viis miljonit otsa pandud," selgitas Kallas.
Poliitikud on EISA suhtes kriitikanooli loopinud juba mõnda aega. Kui ilmnes, et sihtasutuse töötajate keskmine palk on kerkinud 3616 euroni, teatas majandusminister Tiit Riisalo, et EISA peab minema remonti ja oma struktuurid saledaks tegema.
Lauri Läänemets kinnitas, et sihtasutuste asjus on valitsuses kokkulepe olemas. Ta märkis, et EAS-i ja Kredexi liitmisel kulud kasvasid. "Meil on kokkulepe, et me vaatame ka teisi asutusi, mis riigil on, mida on liidetud ja kus ei ole toimunud efektiivsuse tekkimist, vaid pigem on inimeste arv samaks jäänud, kasvanud või on mingid muud kulud kasvanud," ütles Läänemets.
Läänemets täpsustas, et haiglaid puudutav tegevuskulude kärbe ei tohiks riigieelarvesse nii-öelda tagasi minna. Raviasutusi rahastatakse läbi tervisekassa, mida juba mõned aastad vaevab krooniline puudujääk.
Terviseminister Riina Sikkut on välja pakkunud, et 20 miljoni eurone kokkuhoid raviasutustes võiks tulla ka järgmisel aastal. "Me püüame suunata haiglaid majanduskulusid üle vaatama," sõnas Läänemets. "Aga raha, mis säästetakse, läheb ravijärjekordade vähendamiseks ja inimeste ravimiseks."
19 miljonit eurot vähem teadusraha
Seni on vähem räägitud ka sellest, et lisaeelarve toob tõenäoliselt teadusraha kärpe. Kärbe lähtub põhimõttest, mille järgi on valdkonda suunatud summa seotud ühe protsendiga SKP-st. Kuna aprillis avaldatud prognoos näitas, et majandus ikkagi tänavu ei kasva, tegi rahandusminister Mart Võrklaev ettepaneku selle aasta teadusraha rida 19 miljoni euro võrra õhemaks viilida.
"See on väljaarvutatuna see summa, mis ületab ühte protsenti SKP-st kevadprognoosi järgi," ütles Kristina Kallas.
See ei tähenda, et teadusraha äravõtmine kannaks kuidagi vähem kärpe silti, sest asutused ja ettevõtted on selle rahaga juba arvestanud. Kristina Kallas selgitas, et teadus- ja arendusrahast pisut üle poole kasutatakse läbi haridusministeeriumi eelarve. Umbes neljakümmet protsenti valitseb majandusministeerium ning ülejäänu jaotub teiste ministeeriumite vahel.
"Minu tehtud ettepanekute põhjal ei lähe kärpe alla nii-öelda teaduse põhiinstrumendid, milleks on uurimisgrandid ning teaduse baasrahastuse finantseering," ütles Kallas ning märkis, et kärpest pääseb ka doktorandireform.
"Aga valdkondlikust teadus- ja arendustegevuse rahast on meil täna valitsuse sihtotstarbelises reservis 6,5 miljonit eurot, mis on täna kasutamata," jätkas Kallas. "Need on ministeeriumite projektide ootel, aga aastast aastasse on see jäänud kogu aeg kasutamata. Nii et selle ulatuses saaks kindlasti seda kärbet täna teha."

Arendusgrante tänavu ei jagata
Ülejäänud 12,5 miljonit eurot peaks Kallase sõnul ministeeriumite vahel jaotuma selle järgi, palju nad teadusraha saavad. "HTM-il on arendusgrandid, mida me ei ole tänase seisuga veel välja jaganud. Ja neid on võimalik täna kärpesse suunata. Ehk me arendusgrante sel aastal välja ei kuulutagi," ütles Kallas.
Näiteks läinud aastal saadi arendusgrante muu hulgas autonoomse teisaldatava energiatootmisjaama ja antibiootikumivaba valkude tootmistehnoloogia arendamiseks. Kallas tõdes, et tänavuse taotlusvooru ärajätmisest on tal kahju. "See suunduks majandusse tõenäoliselt kiiremini, kui me suudaks teadusele neid arendusgrante anda," ütles Kallas, kuid lisas, et raskel ajal tuleb prioriteete seada.
Teadusraha realt saab tema sõnul kärpida veel teadusasutustele mõeldud roheinvesteeringute fondi. "Olgu see siis akende vahetamine või päikesepaneelide katusele panemine, mida on täpselt samamoodi võimalik kärpesse panna," selgitas Kallas.
Investeeringute edasilükkamine, dividendid ja hoogsam maksukogumine
Üha täienevas lisaeelarve eelnõus on veel mõned read, mille sisus päris selget kokkulepet pole. Nii näiteks pakkus Võrklaev välja, et 18 miljonit eurot saaks kokku hoida investeeringute edasilükkamise abil.
Väidetavalt oleks suuresti tegu kuludega, mis niikuinii järgmisse aastasse kanduks. Missuguseid investeeringuid lisaeelarve dokumendis mõeldakse, pole rahvusringhääling veel teada saanud.
Selget sisu pole saanud ka tabelites kõlav ettepanek vähendada valitsuse sihtotstarbelist reservi. Tolles reservis seisev raha on seotud konkreetsete tegevustega, mis tähendab, et reservi kärpides tuleb midagi seni plaanitut tegemata jätta.
Pisut kergema südamega saavad poliitikud lisaeelarvesse kirjutada intressikulude vähenemise, sest intressid on juba pisut langenud. "Ja seal on maksude kogumise tõhustamise meetmed ka," märkis Kallas.
Kui sihtasutuste, teadusraha, sihtotstarbelise reservi, tegevuskulude ja läinud aastal võitnud lisataotluste kärbe tabelisse lüüa, näeb, et 175 miljoni eurosest negatiivsest lisaeelarvest jääb veel suur osa puudu.
See osa kaetakse praeguste plaanide järgi täiendavate dividendidega. Valitsus otsustas riigiettevõtete dividendide üle juba aprillis. Kõige suurem muutus puudutab Eleringi, kust oodati selle aasta eelarvesse viis miljonit eurot. Valitsuse otsusega võetakse ettevõttest 20 miljonit eurot dividende. Seni plaanitust pisut rohkem maksid dividende ka Tallinna Sadam ja Eesti Loto.
RMK nõukogu kogunes märtsis ning otsustas riigikassasse kanda 88,7 miljonit eurot. Kas juba kogutud dividendidest piisab või läheb osad üldkoosolekuid kordusesse, ei osanud Lauri Läänemets veel öelda. Tema sõnul arutatakse dividendide küsimust viimasena.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi