Olukord Ukraina rindel ei ole hea, kuid mitte ka lootusetu. See aasta tuleb ukrainlastel ära kannatada, kuid lisaks pikalt oodatud abile tuleb korraldada mobilisatsioon. Kuu aega tagasi kiitis USA heaks kauaoodatud abipaketi, Euroopa riigid on suurendanud laskemoonatootmist.

"Frustreeriv on see, et Euroopa ei hakanud sõjalist tootmist kasvatama palju varem ja seda mitte isegi Ukraina toetamiseks, aga peamiselt enda arsenali jaoks. Relvalaod on olnud pooltühjad juba viimased kümmekond aastat. Räägin pigem Saksamaast, see ei kehti kõigile Euroopa riikidele. Meil oli poliitika, kus polnud piisavalt relvi, sest tundus, et neid pole vaja. Tootmise kasvatamist oleks tulnud alustada 25. veebruaril ning selle otsuse tegemine võttis liiga kaua aega," lausus Euroopa välissuhete nõukogu vanemteadur Ulrike Franke.

Samuti võttis liiga kaua aega USA Kongressi otsus, pea pool aastat kestis poliitiline käte väänamine. "Välisilmaga" vestelnud inimesed leiavad, et see ei vähenda USA usaldusväärsust.

"Ukraina ei ole ju USA ametlik liitlane. Ukraina-suunalist USA tegevust ei saa võtta hea näitena, kuidas USA reageeriks Eesti või Jaapani vastasele rünnakule. USA tuleb kaitsma, sest on ametlik liitlaslepe. Isegi Ukraina puhul on ju näha toetust, sest abi läks Kongressis läbi. President Trump, keda mõned peavad mitte Ukrainat toetavaks, andis spiiker Johnsonile tuge, et hääletus läbi läheks. USA on seega palju usaldusväärsem, vaatamata sellele, kes on võimul, nagu meedias näidata üritatakse," rääkis Atlantic Councili Scowcrofti keskuse asepresident Matthew Kroenig.

"Ükskõik, kes novembris võidab, siis USA proovib anda eurooplastele rohkem vastutust julgeoleku üle. Me peaks selleks valmis olema. See peaks olema põhiline, vaatamata sellele, kes valimistel võidab. Atlandiülene allianss on alles ja tugev. Ma ei taha paanikat tekitada, kuid Euroopa peab ise tagama oma julgeolekut ja peab valmistuma hetkeks, kus USA ei ole enam kohal, ükskõik millistel põhjustel," lausus Franke.

Eurooplastele on selline muutus tõsine väljakutse, sest raha peab tulema millegi arvelt – on see siis näiteks sotsiaalteenused või tervishoid.

"Kogu Euroopale on seda keeruline laiendada, aga Saksamaal käib just nimelt arutelu kaitse-eelarve üle küsimusega, kas saame suuremat lubada. Selleks on mitu viisi. Võimalik vähendada kulutusi teistes sektorites, mis on äärmiselt raske ja mida ideaalis ei tahaks teha. Võimalus on makse tõsta, niisamuti võlgu võtta. Need arutelud käivad. Mida ei saa teha, on öelda, et me ei saa kaitse-eelarvet tõsta, sest pole vahendeid," ütles Franke.

"Juba enam kui 10 aastat tagasi, 2013. aastal, kogunes Euroopa Ülemkogu, et arutada toonase Euroopa Komisjoni presidendi ja kõrge välisesindaja ettepanekuid, mis rääkis autonoomia vajadusest. Juba siis oli see sees. Euroopa Liidu autonoomsest julgeolekupoliitikast räägiti viis minutit. Nüüd ametiaega lõpetav Euroopa Komisjon on esitanud ettepanekud julgeoleku- ja kaitsetööstusbaasi tugevdamiseks ja kasvatamiseks. See on muljetavaldav. Selle sõja positiivne mõju on ühine arusaam, mida Venemaa oht endas kujutab Euroopa riikidele," lausus Carnegie Europe vanemteadur Pierre Vimont.

Veebruaris jahmatas Prantsusmaa president Emmanuel Macron avalikkust, et ei saa välistada sõdurite saatmist Ukrainasse.

"Eurooplased ei saa teeselda, et ühelt poolt ei ole nad sõjas ja et see sõda pole nende asi, aga samas see sõda on Euroopa julgeoleku üle. See ei käi kokku. Midagi tuleb analüüsis muuta. Seda on Macron proovinud teha. See oli mingil määral äratuskell," nentis Vimont.

"Mida nägime kohe pärast Macroni avaldust, oli Putini järjekordne tuumarelvaga ähvardamine. See oli päris selge tuumaheidutus ja meeldetuletus lääne liidritele tagajärgedest, kui nad saadaksid oma üksused Ukrainasse. Kui Ukraina on võitmas ja Venemaa kaotamas kohutaval ja alandaval moel, siis võiks tuumarelvade kasutamine olla Putini jaoks atraktiivne. Või kasutada tuumarelva selleks, et malelauda raputada ja tekitada hävitav kaotus. Me peame aitama Ukrainal võita, kuid meil peaks olema tugev heidutus selle taga, et Putin tuumarelvi ei kasutaks," rääkis Kroenig.  

Macroni sõnumile järgnenud Kremli tuumaähvardust peab Kroenig blufiks, mida Bideni administratsioon on uskuma jäänud.

"Kardetavasti ei anna me piisavalt relvi, mida Ukraina võiduks vajab. Kui me seda ei tee, siis peame hakkama mõtlema, mis on alternatiivid. Üks alternatiiv oleks, ja see pole nii hea, kuid siiski aktsepteeritav, kui tõmmata piir praeguse joone kohale, mis aitaks luua ruumi Ukraina lääneosa NATO-sse toomiseks ning aja jooksul töötada diplomaatiliselt ülejäänud Ukraina tagasinõudmiseks. Põhimõtteliselt Ida- ja Lääne-Saksamaa mudel. See võiks olla mõistlik plaan B," lausus Kroenig.

Teiseks, lisas ta, ei tasuks Trumpi võimalikku naasmist Valgesse Majja nii palju karta.

"Trump on rohkem ettearvamatu. Kui vaadata seda, mida ta ütles, siis tema eesmärk on lõpetada sõda Ukrainas 24 tunniga. Ta tahab lõpetada tapmise. Ta ütles, et selleks peab ta minema Zelenski juurde ja ütlema talle, et vaja on läbi rääkida. Paljud inimesed keskendusid avalduse vaid sellele osale, aga ei pannud tähele, et ta lisas, et läheb seejärel Putini juurde, et öelda, et peab läbi rääkima, sest muidu annab ta Zelenskile rohkem, kui ta seni saanud on," ütles Kroenig.