"Kui sõda oli kestnud kuus kuud, siis Venemaa oli kaotamas. Nad tõenäoliselt oleksidki pidanud kaotama. Vaadates tagasi, siis see oli aeg, kui Ukraina võttis territooriumi. 2022. aasta sügisel toimunud pealetungiga saadi tagasi rohkem kui pool territooriumist, mille Venemaa oli sama aasta talvel ja kevadel võtnud. Samas on see ka aeg, kui Elon Musk otsustas, et Ukrainal ei peaks olema ligipääsu Starlinkile, ja ameeriklased tegid relvatarnete osas küsitavaid otsuseid, mis põhines minu arvates valel vaatel, et see võib kaasa tuua tuumaeskalatsiooni. Ma arvan, et mul oli tollal õigus. Ma arvan, et Ukraina oli toona võitmas ja sõda oleks pidanud lõppema 2022. aastal. Sõja jätkumises on süüdi meie poolel tehtud vead," rääkis Snyder.

"Majanduslikust vaatest pole mingisugust põhjust, miks Venemaa peaks selles sõjas olema. Nende majandus on Euroopast ja Põhja-Ameerikast väiksem. Samamoodi on täiesti uskumatu, mida Ukraina teeb, kui mõelda, et nende majandus on vähem kui 0,5 protsenti NATO liikmete majandusest. Seega täidab Ukraina oma väikse majanduse ja teatud abiga kogu NATO ülesannet. Küsimus on aga, kas see majanduslik eelis muutub ka sõjaliseks eeliseks? See sõltub, kui hästi suudame argumenteerida ja mõistame oma strateegilist positsiooni. Teil on õigus, et see ei pruugi juhtuda, aga see peaks juhtuma, sest Ukraina sõda on äärmiselt tähtis. Mitte ainult üksikvaates, aga ka teiste kohutavate asjade ärahoidmiseks. Ükskõik, mis on Ukraina toetamise hind, see hind saab olema sada korda suurem, kui laseme Ukrainal kaotada," lausus Snyder.

Kas oleme, ja selle all mõtlen lääne ühiskondi, end ise heidutanud?

On olnud palju eneseheidutust. Samas on olnud ka palju endale õlale patsutamist ja relvasüsteemide kasutamist väärtuspüüdeks. Teeme seda, sest soovime olla õigel poolel. Tahame hoida ukrainlasi sõdimas. Selle asemel, et mõelda, mida nad vajaksid venelaste logistikaliinide tegelikuks läbilõikamiseks, mida nad vajaksid sõja võitmiseks, mis on ainuke mõistlik viis nende asjade üle mõelda.

Miks me nii väga kardame?

Meil on raske mõista, et teistel riikidel on tegelik võim ja seetõttu ka vastutus. See on probleem nii Ukraina kui ka Venemaaga. Kui Venemaa soperdab, tungib teise riiki, kaotab sõja, siis see on nende probleem. See on nende valik. See on nende otsus. Nad on otsustanud kulutada oma ressursse idiootseks ja kriminaalseks agressioonisõjaks. See on nende probleem. See pole meie probleem. Kui nad kaotavad sõja, siis see on nende probleem, aga millegi pärast on ameeriklastel kalduvus mõelda, et kõik, mis maailmas juhtub, on kuidagi viisi meie süü või meie vastutus. Venelased kasutavad seda ära ja ütlevad, et nende kaotuse korral on maailm kohutav ja kaootiline.

Euroopa Liidul, USA-l, Kanadal ja teistel demokraatlikel riikidel, nagu Lõuna-Koreal ja Jaapanil, läheb tegelikult väga hästi ja nad on koos äärmiselt võimsad. Kas see võim viib ka tegudeni, sõltub sellest, kuidas asjade üle mõeldakse. See, mis meid takistab arenemast või siinpuhul sõda võitmast, on seotud kaalumisruumiga, psühholoogilise ruumiga. Seetõttu on diskussioonid ja kontseptsioonid niivõrd olulised.

Kui Ukraina selle sõja võidab, siis milline on maailm?

Oleme ajajoonel, kus Ukraina võitles. Kui Ukraina poleks võidelnud, Venemaa oleks vallutanud, Zelenski ja tema valitsus oleks riigist lahkunud, Venemaa kontrolliks enamikku Ukrainast, siis elaksime praegu hoopis teistsuguses maailmas. Elaksime maailmas, kus näiteks Euroopa ja Aasia riigid looksid tuumarelvi. Elaksime maailmas, kus Euroopa integratsiooniprojekt oleks suure kahtluse all. Elaksime maailmas, kus NATO seisaks tõsise väljakutse ees. Elaksime maailmas, kus autokraadid tunneksid end palju mugavamalt kui praegu. Elaksime maailmas, kus rahvusvahelise õiguse põhimõte, et riigid ei tohi teistesse riikidesse sisse tungida, oleks vale. Elaksime suure tõenäosusega maailmas, kus Hiina valmistuks Vaikse ookeani piirkonnas sõjaliseks sammuks.

See, et need asjad pole juhtunud, on tänu Ukraina sõdimisele. See on vastus teie küsimusele. Kui Ukraina kaotaks, siis kõik, mida praegu nimetasin, saaks tõelisuseks. Ukrainlased hoiavad meie eest kõiki palle õhus ja me ei hinda seda piisavalt. Kui nad kaotaksid, siis kõik pallid kukuksid maha. Kui nad võidaksid, siis oleks kõigil uus projekt ehk nende integreerimine Euroopasse ja NATO-sse. Lisaks, kui nad võidaksid, siis oleks ka Venemaal mingisugust lootust.