"Siin ei ole mitte midagi ootamatut. See oli Kaja Kallase valitsuse ajal toimunud arutelu, kus need Eesti potentsiaalsed seisukohad ka välja öeldi. Kõik valitsuses noogutasid kaasa ja kinnitasid, et jah, nii on," ütles Kallas.

"Öelda, et Margus Tsahkna teeb siin mingit soolot, on ikkagi valitsuse liikmete poolt inetu, sellepärast, et see arutelu meil valitsuses oli," lisas ta.

Ajaleht Postimees kirjutas kolmapäeval, et peaminister Kristen Michal (RE) on kutsunud välisminister Margus Tsahkna valitsusse sel teemal selgitusi andma.

Selgitusi andma on Tsahkna koos välisministeeriumi kantsleri Jonatan Vsevioviga kutsutud ka riigikogu väliskomisjoni.

Teravalt on välisministeeriumi kursimuutust kommenteerinud ka endised välisministrid Urmas Reinsalu (Isamaa) ja Marina Kaljurand (SDE).

Saatejuht Indrek Kiisler küsis Kallaselt, kas toonane valitsuses peetud arutelu oli seotud ka sellega, et Euroopa välispoliitika kõrgeks esindajaks pürginud Kaja Kallasel oli soov saada toetust näiteks Prantsusmaa presidendilt Emmanuel Macronilt.

"Mina ei tea, mis olid Kaja Kallase motiivid toona seda toetada, aga valitsuses oli oluliselt rohkem inimesi kui ainult Kaja Kallas ja kõik tegelikult olid sellega nõus, et Eesti peaks sellise suuna võtma ÜRO hääletustel," sõnas Kallas.

"Meie kokkulepe oli see, et me vaatame, et kui USA hääletab vastu, siis loomulikult meie poolt ei hääleta, see oli väga selge otsus. Aga USA ei hääletanud vastu. Ja selle tõttu oli valitsuskabineti otsus, et meil on võimalus tegelikult ka poolt hääletada. Väga suur osa meie liitlastest hääletas poolt. See ei ole ainult Eesti soolo seal olnud," rääkis Kallas.

Kuigi Kristina Kallas ütles, et USA ei hääletanud kevadisel ÜRO Peaassamblee hääletusel ÜRO-s Palestiina staatuse tugevdamise vastu, siis tegelikult ta just seda tegigi.

USA koos Tšehhi, Ungari, Iisraeli, Mikroneesia, Nauru, Palau, Paapua-Uus-Guinea ja Argentinaga hääletas 10. mail vastu võetud resolutsiooni vastu.

USA hääletas vastu ka 18. septembril ÜRO Peaassambleel vastu võetud resolutsioonile, milles avaldatakse toetust Rahvusvahelisele Kohtule (ICJ) ja kutsutakse Iisraeli üles lõpetama okupatsioon Palestiina territooriumidel. Eesti hääletas ka selle resolutsiooni poolt.

Kallas lisas veel, et Eesti seisukoht on seotud Ukraina toetamisega keeruliseks globaalses julgeolekuolukorras.

"Seal oli väga konkreetselt see seotud Ukraina teemaga, aina keerulisemaks on läinud see rahvusvaheline keskkond, kus saaks seista Ukraina eest. Iisraeli-Palestiina konflikt on selle olukorra väga keeruliseks meile muutnud. Ja selle tõttu oli vaja, ja ma arvan, et see on õige suund olnud, lihtsalt tõsiselt kaaluda oma hääletusmeetodeid, selleks, et me saaksime peaeesmärgina ikkagi seista selle eest, mis puudutab Ukraina võitu ja Ukraina toetamist," lausus Kallas.

Michal: Eesti toetab reeglitel põhinevat maailmakorda

Kolmapäeval küsiti riigikogu infotunnis Tsahkna käitumise kohta hinnangut ka peaminister Kristen Michalitlt, kuid ta hoidus konkreetse hinnangu andmisest välisministri tegevusele.

"Välisministriga oli mul kokkulepe, et ta tuleb valitsusse, kus me arutame laiemalt need positsioonid läbi. Tema kirjeldusel lähtuti hääletusel sellest, et Eesti toetab reeglitel põhinevat maailmakorda. Ja et Ukraina toetuseks oleks tulevikus toetust lihtsam mobiliseerida, et meile ei langeks süüdistused või kahtlused erinevas topeltmoraalis, samaaegselt nõudes Ukraina toetamist ja jäädes hääletuks samalaadsetel nõudmistel teistes maailma piirkondades," rääkis Michal.

Ta selgitas, et Euroopa Liit ise jagunes hääletusel kolmeks: 13 riiki olid poolt (sh Eesti), 12 olid erapooletud ja kaks olid vastu (Ungari ja Tšehhi).

Saadikuid peaministri olukorrakirjeldus ei rahuldanud ja nad küsisid, milline on Eesti peaministri konkreetne isiklik seisukoht resolutsiooni osas?

"Minu seisukoht on, et Iisraelil on õigus end kaitsta. Sama seisukoht on ka ilmselt välisministeeriumil. Selline hääletusselgitus lisati sinna juurde. Meie positsioon on olnud ka selline, et me toetame USA rahuplaani, kutsume osapooli rahuplaani ettepanekutega nõustuma. Meie huvi on, kindlasti Eesti riigi eksistentsiaalne huvi on, et Lähis-Idas rahu saabuks, et tähelepanu ei läheks teistele konfliktidele, et teised konfliktid ei varjutaks seda, mis toimub Euroopas," vastas Michal.