"Meie suuremad sõjalised liitlased ja enamik meie naaberriike selle resolutsiooni poolt ei hääletanud. Nende riikide hulgas on muuhulgas USA, Saksamaa, Itaalia, Leedu, Läti, Soome, Holland, Rootsi, Ühendkuningriik ja Ukraina," märkis Reinsalu neljapäeval tehtud avalduses. "Eestist oleks olnud arukas selles küsimuses mitte poolt hääletada."

Reinsalu lisas, et varasemalt välisministrina andis ta välisministeeriumis selge juhise, et kui EL-i riikide seisukohad on selles valdkonnas ÜRO-s lõhki, siis Eesti ei hääleta USA seisukoha vastu. "Nüüd on toimunud poliitikamuutus. Miks?" küsis ta.

"Nagu olen kuulnud, siis peaminister [Kaja] Kallas ilmutas lausa erilist aktiivsust, võttes minu info järgi isiklikult ühendust nii Läti, Leedu, Soome ja Rootsi valitsustega, veendes neid poolt hääletama," jätkas Reinsalu. "Miks seda vaja teha oli? Seda aktiivsust on selgitatud alanud Kallase kampaaniaga EL-i välisesindaja positsiooni saamiseks sooviga osadele liikmesriikidele seeläbi meeldida, seda ennekõike just Prantsusmaa positsiooni silmas pidades."

Kui see vastab tõele, siis sellistel kaalutlustel poliitikamuutus ning lausa teiste regiooni riikide veenmine ei ole kuidagi asjakohane, märkis Reinsalu.

Välisministeerium: Eesti toetab kahe riigi lahendust 

Eesti hääletas reedel New Yorgis peetud ÜRO Peaassambleel resolutsiooni poolt, mis tõstab Palestiina vaatlejariigi positsiooni maailmaorganisatsioonis ning kutsub talle pakkuma täisliikme staatust. Euroopa Liit läks hääletusel pooleks: 14 riiki toetasid resolutsiooni, 11 jäi erapooletuks ja kaks olid vastu.

"Eesti on koos teiste Euroopa Liidu riikidega läbivalt toetanud kahe riigi lahendust ja poolt hääletamine näitab meie poliitika järjepidevust," ütles välisministeeriumi pressiesindaja Bretty Sarapuu ERR-ile. "Resolutsioonil on väga lai rahvusvaheline toetus, seda toetas 143 ÜRO liikmesriiki."

"Palestiinale täiendavate õiguste andmine töö tegemiseks ÜRO Peaassambleel on loogiline samm Palestiina paremaks kaasamiseks ÜRO töösse. Palestiinal on hetkel täisliikme staatus näiteks Rahvusvahelises Kriminaalkohtus ja UNESCO-s. Resolutsiooni toetamine on väga oluline meie koostöö tugevdamiseks globaalsete partneritega. Eesti huvides on Lähis-Ida kriisile kiire poliitilise lahenduse leidmine," selgitas Sarapuu.

"Resolutsioonist ei tulene Palestiina tunnustamine. Palestiina tunnustamine on eraldiseisev protsess, milleks on vaja Vabariigi Valitsuse otsust," rõhutas välisministeeriumi esindaja.

Palestiina ÜRO täisliikmeks saamiseks on vaja ÜRO Julgeolekunõukogu soovitust, kuid selle alaline ja vetoõigusega liige USA on seni olnud selle vastu.

USA koos Tšehhi, Ungari, Iisraeli, Mikorneesia, Nauru, Palau, Paapua-Uus-Guinea ja Argentiinaga hääletas ka reedel peaassambleel vastu võetud resolutsiooni vastu.

Peaassamblee leidis oma resolutsioonis, et Palestiina riik on sellise staatuse jaoks kvalifitseerunud ja soovitas ÜRO Julgeolekunõukogul "küsimus soodsalt uuesti läbi vaadata".

Ükski Palestiina staatuse uuendustest ei jõustu enne assamblee uue istungjärgu avamist 10. septembril.

Hääletusel läks sisuliselt pooleks Euroopa Liit, mille 27 liikmesriigist 14 toetasid resolutsiooni, 11 jäid erapooletuks ja kaks - Ungari ja Tšehhi - hääletasid selle vastu.

Eestiga sarnaselt hääletasid resolutsiooni poolt Belgia, Küpros, Taani, Prantsusmaa, Kreeka, Iirimaa, Luksemburg, Poola, Portugal, Slovakkia, Sloveenia, Hispaania ja Malta.

Eesti lähinaabrid Läti, Leedu, Soome ja Rootsi jäid erapooletuks.

Soome president Alexander Stubb ütles oma riigi erapooletuks jäämist selgitades, et Soome küll toetab kahe riigi lahendust ja sõltumatut, rahvusvaheliselt tunnustatud Palestiina riiki ÜRO täisliikmena, kuid selle juures on oluline, et liikmestaatus ei jääks pelgalt sümboolseks, vaid oleks osa laiapõhjalisest, ühiselt kokkulepitud plaanist, mis toob kaasa konkreetsed parandused palestiinlaste olukorrale ja kogu piirkonna julgeolekule.