Venemaa saboteerib lääne taristut, kuid Euroopa ei kiirusta Kremlit süüdistama

Venemaa hübriidrünnakud on väljakutse Euroopa demokraatlikele riikidele, millel on kõrged nõuded tõendusmaterjalidele. Varjatud ohtudele reageerimine on keeruline, kuna kahtlustatavate rünnakute tõendid – sealhulgas meres lõigatud gaasijuhe, katkestatud oluline internetiühendus ja raudteevõrgu häirimine – ei ole sageli piisavad.
Suuremates juhtumites võivad potentsiaalsed süüdlased olla kaubalaevad või kalalaevad, mis on näiliselt osalenud seaduslikus meretranspordis või kalapüügis tundlike merepõhjarajatiste lähedal, mis samal ajal hävitati. Uurijate sõnul on neil laevadel otseseid seoseid Venemaa võimudega harva, vahendab The Wall Street Journal.
Euroopa valitsused on Venemaad ja selle liitlasi süüdistanud mõnes väiksemas intsidendis ning on muutumas häälekamaks Moskva süüdistamisel hübriidsõja pidamises, kuid ei ole Venemaad süüdistanud konkreetsetes rünnakutes.
Möödunud sügisel kahtlustasid Soome uurijad Newnew Polar Beari laeva Balticonnectori gaasijuhtme katkestamises. Laev oli registreeritud Hiinas ning seda juhtis Vene meeskond. Soome algatas uurimise ning laev suundus samal ajal tagasi Venemaa poole. Soome uurijad kontakteerusid oma Norra ametivendadega ning viimased kaalusid isegi aluse arestimist, kuid lõpuks otsustati siiski, et tõendeid pole piisavalt, vahendab väljaanne.
"Vaid nädal või kaks hiljem oleks meil olnud piisavalt tõendeid laeva peatamiseks ja läbiotsimiseks, kuid siis oli juba liiga hilja," ütles üks Norra ametnik.
Soome uurijad usuvad, et gaasijuhtme lõikas läbi Newnew Polar Beari ankur.
Soome uurimisameti pressiesindaja sõnul teevad laeva Hiina omanikud uurijatega koostööd ja uurimine püüab kindlaks teha, kas purunemine oli õnnetus, hooletuse tagajärg või tahtlik sabotaaž.
Saksamaa ametnikud ja uurijad kahtlustavad Venemaad 2022. aasta oktoobris toimunud raudteerünnakus, mis ajutiselt peatas kogu raudteeliikluse riigi põhjaosas, kirjutab WSJ.
Uurijate sõnul katkestati korraga mõlemad raudteevõrgustiku kommunikatsioonikaablid, mis asusid üksteisest rohkem kui 300 kilomeetri kaugusel. Katkestati nii peakaabel kui ka varukaabel. Uurijate hinnangul pidid rünnaku läbiviijatel olema põhjalikud teadmised kogu võrgustikust.
"See lõhnab nagu Venemaa töö ja see näeb välja nagu Venemaa töö," ütles üks tähtis uurija. Ta lisas, et rünnak ei põhjustanud suuremaid probleeme, kuna see häiris liiklust ainult umbes neli tundi.
2022. aasta jaanuaris avastati, et Vene kalatraaler liikus läbi jäiste vete suure fiiberoptilise kaabli kohal, umbes samal ajal, kui kaabel läbi lõigati. See kaabel edastas andmeid SvalSatist, ühest maailma suurimast kommerts-satelliitmaajaamast, mis asub Norra Svalbardi saarestikus kaugel põhjas.
Kaabel kannab andmeid, mis on olulised kogu Euroopa internetiliiklusele. Venemaa on varem öelnud, et lääs kasutab seda rajatist mereliikluse jälgimiseks. Tagavarakaabel kindlustas pideva ühenduse, kuigi väiksema võimsusega.
Allveedrooniga tehtud kaadrid näitasid, et merepõhja, kus kaabel läbi lõigati, oli kündnud kõva objekt, mille jäljed sarnanevad Venemaa traaleri Melkart 5 seadmete jälgedega. Laeva kaptenit küsitleti, kuid tema vastu ei leitud tõendeid ja ettevõte eitas vastutust, vahendab ajaleht.
Potentsiaalsete rünnakute tuvastamine on üha raskem
Juhtumitega kursis olevate allikate sõnul on potentsiaalsete rünnakute tuvastamine järjest raskem, kuna Venemaa kasutab üha enam tsiviilisikuid ja kaubalaevu, et leida võimalusi kriitilise taristu ründamiseks. Nendeks ongi peamiselt merealused ühendused, avamere energiarajatised, transpordivõrgud ja sõjaväerajatised.
Uurijad ja prokurörid peavad arvestama Euroopa õigussüsteemide rangete kriminaaltõendite nõuetega, samas kui ametivõimud püüavad jõustada riikliku julgeoleku seadusi võimalike süüdlaste vastu, kes kasutavad ära lääne demokraatia vabadusi.
Rünnakute ennetamiseks on Euroopa valitsused tõstnud kriitilise taristu kaitsesüsteemid kõrgendatud valveseisundisse. Lisatud on turvatöötajaid, paigaldatud rohkem kaameraid ja sensoreid raudtee- ja mereobjektidele, kirjutab WSJ.
Saksa prokurörid pidasid eelmisel kuul kinni kaks topeltkodakondsusega Vene-Saksa kodanikku, keda kahtlustatakse Moskva heaks spioneerimises. Saksamaa umbes 83-miljonilisest elanikkonnast moodustavad umbes neli miljonit venelased ja julgeolekuametnike sõnul tegeleb Moskva aktiivselt nende värbamisega.
Tavalisi tsiviilisikuid värvatakse sotsiaalmeedia ja populaarsete veebimängude vestlusfunktsioonide kaudu, ütlesid uurijad. Värvatud ei pruugi olla teadlikud, et nad tegutsevad Venemaa heaks.
Poola ametivõimud pidasid veebruaris kinni mehe, kes töötas Vene luure heaks ja planeeris sabotaažiakte, muu hulgas ka hoonete süütamist Wroclawi linnas, mis on üks suurim Ukraina varustussõlm. Möödunud aastal mõistis Poola kohus spionaažis süüdi kokku kuus meest, neile määrati vanglakaristus.
Moskva vastutusele võtmises ei tohiks kõhelda
Euroopa energiajulgeolekule spetsialiseerunud Pennsylvania Ülikooli vanemteadur Benjamin L. Schmitt'i hinnangul ei tohiks Venemaale süüdistuste esitamist vältida, kui olulised tõendid Moskva tegevusele viitavad. "See ainult vähendab heidutust ja kutsub esile lisarünnakuid kriitilise taristu vastu," hoiatas ta.
Teisipäeval plaanib Norra julgeolekuagentuur avaldada suure raporti, milles analüüsitakse Venemaa sabotaaži ohtu riigis, mis piirneb Venemaaga ja kus asuvad olulised NATO sõjalised varad. Norra koolitab ka Ukraina sõdureid ning varustab Kiievit laskemoona ja tehnikaga.
Suurbritannia küberluureagentuuri GCHQ direktor Anne Keast-Butler ütles eelmisel nädalal, et ollakse üha rohkem mures kasvavate seoste pärast Venemaa luureteenistuse ja erinevate gruppide vahel, kes korraldavad küberrünnakuid.
NATO esitas sel kuul erakordselt otsekohese avalduse, süüdistades Venemaad aina süvenevas kampaania tegemises, mis hõlmab sabotaaži, vägivallaakte, küber- ja elektroonilisi häireid, desinformatsioonikampaaniaid ja muid hübriidoperatsioone, kirjutab WSJ.
Norra julgeolekuteenistuse PST ametniku sõnul usuvad võimud, et Moskva kasutab spionaaži ja sabotaaži jaoks tsiviilseadmeid.
Venemaa on viimastel aastatel kasutanud oma suurt kaubanduslikku kalalaevastikku ning mereuuringute laevu luureandmete kogumiseks Arktikas, mis on oluline piirkond tuumaallveelaevade heidutuseks. "Nende hulgas on ka moodsaid laevu, mis on varustatud sonari ja muu tehnoloogiaga, mis võimaldab merepõhja skaneerida," lisas ametnik.
Mitmete ametnike sõnul on alates täiemahulise invasiooni algusest Ukrainasse sellised laevad kaardistanud kriitilist merealust taristut ümber Euroopa ja tuvastanud potentsiaalsed sihtmärgid juhuks, kui NATO-ga peaks tekkima täiemahuline konflikt. USA ametnikud näevad sarnaseid ohte ka Vaikse ookeani merealustele kaablitele.
Toimetaja: Taavi Tamula
Allikas: WSJ