Aasta tagasi raputas Eestit ja Soomet uudis, et kahe riigi vaheline gaasitoru Balticconnector on koos sidekaablitega purunenud. Tänavu suvel tunnistas Hiina, et riigi laev Newnew Polar Bear lõhkus kaabli ja tegemist oli õnnetusega.

Kui kriitikute sõnul pidanuks Eesti või Soome võimud taristut lõhkunud laeva kohe pärast juhtumit kinni pidama, siis endise mereväe ülema Jüri Saska sõnul on see keeruline protsess ja kaitseminister Hanno Pevkuri sõnul on laeva kontrollimine sisuliselt välistatud, kui see on ainult rahvusvahelistes vetes.

Norra mereõiguse keskuse teadur Alexander Lott ütles "Impulsis", et tegelikult oleks nii Newnew Polar Beari pardale minek kui ka arestimine olnud mõeldavad variandid.

"Minu hinnangul mõlemad võimalused – pardale minek kui ka arestimine – olid nii Soome kui ka Eesti poolt , vähem küll Eesti poolt mõeldavad variandid. Mulle jäi kõrvu kaitseministri intervjuust osa, kus ta ütles, et rahvusvahelistes vetes välisriigi laeva pardale minek on välistatud. Ma leian, et see pole põhjendatud ja see on ka õiguslikult ekslik," ütles Lott.

"Mida tähendavad rahvusvahelised veed? Siin saame rääkida avamerest ja majandusveest. Avamerel on võimalik minna välisriigi laeva pardale ilma kapteni nõusolekuta, näiteks kui kahtlustatakse, et laeva kasutatakse orjakaubanduseks, ebaseaduslikuks ringhäälingu edastuseks, kui on tegu piraadilaevaga või kui sellel laeval puudub lipuriik," rääkis teadur.

"Tulles majandusvööndi juurde, kus Balticconnectori intsident toimus, on need alused veelgi avaramad. Siin räägime torujuhtmete vastastest aktsioonidest ka merekeskkonna kaitse kontekstis. Majandusvööndis kohaldub meresõiduvabadus, niihästi ka ülelennu vabadus õhusõidukitele, kuid rannikuriigil on suveräänsed õigused elus ja eluta loodusvarade kasutamieks, majandamiseks ja samuti ka juristdiktsioon merekeskkonna kaitseks. On selge, et sellise torujuhtme nagu Balticconnectori kahjustamine põhjustab merereostust ja sellistel puhkudel mereõiguse konventsioon näeb ette päris laialdased alused selle välisriigi laeva pardale minekuks ja vajadusel arestimiseks. Kaablid ei põhjusta merereostust, Eesti majandusvööndis kahjustati kaableid, kuid siin tuleb kõne alla näiteks 1884. aasta Pariisi konventsioon, mille artikkel 10 näeb ette välisriigi pardale mineku ja meeskonna küsitlemise," selgitas ta.

Loti hinnangul oli seega Soome piirivalvel põhimõtteliselt õigus minna Peterburist naasnud Newnew Polar Bearile.

"Kaheldamatult tuleb silmas pidada, et kui on tõenäoline, et tegu on hübriidrünnakuga, siis kogu operatsioon on nii kavandatudki, et see võtab sihikule n-ö õiguslikult hallid alad. Ja need riigid, kes on kannatanud läbi selle hübriidrünnaku, minu hinnangul peavad samuti olema valmis rakendama vahest õiguslikult mitte päris mustvalgeid lahendusi, vaid samuti toimetama õiguslikult ka piiripealsetes juhtudes," lisas ta.

Samas ei ole Loti sõnul õigus minna Eesti majandusvööndis toimetava näiteks Vene mereväele kuuluvale uurimislaevale, sest neile kohaldub suveräänne puutumatus. Samas oleks ka sel puhul Eestil võimalikud tegutsemisviisid.

"Mida Eesti saab selles olukorras teha, kui on näha, et sellisel laeval on veidrad mustrid, ta on meie majandusvööndis pikemat aega? Arvan, et õpetlik lugu pärineb Nord Stream 1 projekti ettevalmistusstaadiumist, kus Eesti valitsus ei olnud veel otsustanud keelduda Nord Streamile teaduslike mereuuringute loa andmist. Sel perioodil leidis Eesti piirivalve Tallinna lahest eemal, Eesti majandusvööndis Vene uurimislaeva, ehk isegi kaks, ja võttis sellega ühendust ja kui ammendavat vastust kahtlasele tegevusele ei tulnud, siis piirivalve andis lihtsalt korralduse lahkuda kiiresti Eesti majandusvööndist. Vene valitsus isegi midagi kobises selle kohta, et see pole mereõiguse konventsiooniga kooskõlas. Aga see on kooskõlas ja nii rannikuriigil tulebki sellistel puhkudel talitada," selgitas ta.

Raik: lääneriigid ei soovi pingeid kasvatada

Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse asedirektor Kristi Raik tõdes saates, et kohe pärast Balticconnectori juhtumit hakati sellest rääkima kui võimalikust hübriidrünnakust. Hübriidrünnakute omapära tõttu võib riikidel olla Raigi sõnul sageli keeruline neile reageerida.

"Hübriidrünnakutele on just omane, et need teostatakse viisil, et pole selge, kas tegu on tahtliku, vaenuliku tegevusega, kes on süüdlane, millised on selle riigi õigused selles olukorras. Selle tõttu ongi lääneriikidel olnud raskusi hübriidrünnakutele reageerida, kuna on see ebakindlus, pole kindlaid tõendeid, mis toimus. Sellises olukorras selline tavapärane lääneriikide reaktsioon on pigem mitte omalt poolt pingeid kasvatada. Eriti kui räägime siin riikidest nagu Hiina või Venemaa, suured autoritaarsed riigid, millest lähtub kindlasti palju ohte meie ühiskonnale, siis on hoiak olnud see, et ärme omalt poolt pingeid kasvata. Samuti ei taheta võib-olla ühiskonnas hirme tekitada ja ei taheta näidata näpuga süüdlaste peale, kui pole kindel, kes need süüdlased on," selgitas Raik.

Oidsalu: kõik asjaolud viitavad hübriidrünnakule

Julgeolekuekspert Meelis Oidsalu hinnangul ei saa öelda, et Eesti või Soome võimud oleks Balticconnectori juhtumis hambutult reageerinud.

"Mõnes mõttes tulebki ammendada ära õiguslikud meetmed, tavapärased meetmed ka selliste kahtlaste riikidega suheldes. Ja see võimalus on jäänud veel nii Eestile kui ka Soomele, raamida seda kui hübriidsõja akti ja hakata mõtlema sellele, millised võiksid olla vastumeetmed, sanktsioonid või muu selline. Siin Eesti riik on ettevaatlik olnud ja mõnes mõttes nagu targu tegutsenud. Tahetakse muud võimalused ära ammendada," ütles Oidsalu.

"Mis on natuke puudu jäänud, et lisaks kriminaaluurimisele võiks julgeolekuanalüütiline tasand sinna juurde tulla," lisas ta.

Oidsalu hinnangul viitavad kõik asjaolud, et Balticconnectoriga juhtunu oli hübriidrünnak.

"180 kilomeetrit (ankru lohisemist) on väga tugev tulemus. Ilmselt see on maailmarekordi lähedane tulemus, kus üks laev, lihtsalt ankur põhjas, triivib seitse tundi. Selleks peab pingutama. Kui vaadata Hiina sarnaseid hübriidtaktikaid Taiwani suhtes, siis see käib kõik täpselt samamoodi. Viimase kümnendi jooksul on 20 korral Taiwani Matsu saared jäetud internetita ankru lohistamise meetodil. See on tuntud sõjapidamise meetod varasemast. /.../ See on vana proovitud võte ja kõik asjaolud ja vihjed viitavad, et see on hübriidrünnak," rääkis Oidsalu.

Rahumaa: Eestil pole merealuse taristu kaitsmiseks piisavalt raha ja eksperte

Ettevõtja Jaanus Rahumägi tõdes saates, et kuigi lääneriigid kaitsevad oma merealust taristut, on see samas mitmel põhjusel keeruline. Eesti jaoks võib merealuse taristu kaitsmine olla Rahumäe sõnul väga kallis, lisaks ei ole siin ka piisavalt eksperte.

"See on kallis lõbu, sest see on mittetavapärane keskkond. Tuleb tunnistada, et Eesti Soome laht või Läänemeri on nii madal, et see ei anna ookeani mõõtu välja ja ei tohiks nii kallis olla, kui on näiteks USA rannikul," ütles ta.

"See (merealuse taristu kaitsmine) on keeruline ka sellepärast, et Eestil pole vastavaid eksperte, kes oleks aastate kaupa veealust taristut kaitsnud, isegi mõelnud selle peale. Meil puuduvad sellised eksperdid. Ja kolmas põhjus on see, et kuni Nord Streami õhkulaskmiseni on peetud kõike, mis vee all, üsna turvaliseks. Sellega pole viitsinud keegi tegeleda. Pärast seda on hakatud mõtlema selle peale, et see on tegelikult väga haavavav ja võimas valdkond, mis puudutab veealust infrastruktuuri. Arvan, et Eesti jaoks põhiline põhjus on see, et raha pole nii palju, et kõiki neid kaableid kaitsta, vähemalt riigil mitte," lisas Rahumägi.