Oluline reedel, 24. mail kell 22.00:

- Ukraina: Venemaa on Harkivis peatatud;

- USA saadab veel 275 miljoni eest sõjalist abi Ukrainale;

- Šmõhal: Ukraina on täiemahulise sõja algusest saanud 85 miljardit dollarit;

- Ukraina lendurid läbisid USA-s F-16 väljaõppe;

- Ukraina ründas öösel mitut sihtmärki Krimmis;

- ISW: Ukraina ründas droonidega sihtmärke Venemaal Tatarstanis;

- Zelenski: Ukraina ja Norra julgeolekuleping allkirjastatakse esimesel võimalusel;

- Norra teatas ligi 175 miljoni euro suuruse sõjalise abipaketi saatmisest Ukrainasse;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1240 sõdurit.

Ukraina: Venemaa on Harkivis peatatud

Ukraina armee teatas reedel, et on peatanud Venemaa maismaapealetungi Harkivi oblastis ning ründab nüüd omakorda mai algul üllatusrünnaku teinud Vene vägesid.

"Ukraina kaitsevägi on peatanud Vene sõdurid Harkivi sektoris ja teeb nüüd vastupealetungiaktsioone," teatas sõjavägi sotsiaalmeedias.

Ukraina võitleb Venemaa pealetungiga Harkivi oblastis alates 10. maist, mil üle piiri tungisid tuhanded sõdurid.

Reedel külastas Harkivit president Volodõmõr Zelenski, et arutada Vene vägede pealetungi ja lahinguid Vovtšanski linna pärast.

Pärast esialgset edu on vaenlane Vovtšanski tänavalahingutega täielikult jänni jäänud ja tema ründeüksused on kandnud väga suuri kaotusi, ütles Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Oleksandr Sõrskõi reedel sotsiaalmeedias.

Ta lisas, et Venemaa toob Vovtšanski vallutamiseks reservi teistest sektoritest rünnakutele toeks, kuid tulutult.

Idarindel, kus Vene väed on viimase kahe nädala jooksul edasi tunginud, on olukord aga endiselt rahutu, hoiatas Sõrskõi. Tšassiv Jari, Pokrovski ja Kurahhove ümbruses käivad ägedad lahingud.

Venemaa teatas neljapäeval edusammudest Donetski oblastis Bahmuti lähedal.

Venemaa režiimi liider Vladimir Putin on öelnud, et Harkivi pealetungi eesmärk on luua puhvertsoon, mis kaitseks Venemaa piirikülasid Ukraina rünnakute eest.

USA saadab veel 275 miljoni eest sõjalist abi Ukrainale

USA saadab veel 275 miljoni dollari eest sõjalist abi Ukrainale, teatas reedel välisminister Antony Blinken.

Tegemist on neljanda sõjalise abi paketiga pärast seda, kui USA kongress kiitis eelmisel kuul heaks välisabi seaduse, milles nähakse ette ka Ukraina toetamist relvastuse, laskemoona ja muu vajalikuga.

"Eelmiste pakettide abi on juba jõudnud rindele ning me toimetame selle uue abi kohale nii kiiresti kui võimalik," rõhutas Blinken.

Uue abipaketi eraldamist kinnitas ka Ühendriikide kaitseministeerium.

Uus pakett sisaldab raketisüsteeme HIMARS, nende laskemoona ning 155- ja 105-millimeetrise kaliibriga suurtükimürske, ütlesid ametnikud.

Abipaketis on ka tankitõrjesüsteeme Javelin ja AT-4, tankitõrjemiine, taktikalisi sõidukeid, väiketulirelvi ja nende laskemoona, märkisid ametnikud, kes soovisid jääda anonüümseks enne Washingtoni ametlikku teadet.

Šmõhal: Ukraina on täiemahulise sõja algusest saanud 85 miljardit dollarit

Ukraina peaminister Denõss Šmõhal ütles reedel, et tema riik on alates täiemahulise sõja algusest kaasanud rohkem kui 85 miljardit dollarit välisrahastust.

"Sissetungi 821 päeva jooksul on valitsuse peamisi saavutusi meie riigi rahalise stabiilsuse tagamine. Selle aja jooksul kaasasime välisrahastust rohkem kui 85 miljardi dollari ulatuses. Sõja- ja muude võlakirjadega kaasati eelarvesse rohkem kui triljon grivnat. See võimaldas valitsusel peamised eelarvekulud täielikult rahastada," ütles Šmõhal.

Peaminister ütles, et 2024. aastal on Ukraina saanud IMF-ilt juba 880 miljonit dollarit ja loodab saada veel 4,5 miljardit dollarit eelarvetoetust.

Niisamuti on Euroopa Liit Ukraina rahastu rakendamise käigus kavandanud käesoleval aastal eraldada 16 miljardit eurot. Lisaks käib töö USA-ga umbes kaheksa miljardi dollari suuruse eelarvetoetuse saamiseks.

"Kuid tuleb mõista, et me saame oma partnerite vahendeid kasutada ainult mittesõjalistel eesmärkidel, see tähendab, et valitsus rahastab kaitsekampaaniat nii maksumaksja vahenditest kui ka sõjavõlakirjadest. Alates aasta algusest oleme oma riigi kaitseks eraldanud juba üle 500 miljardi grivna (11,5 miljardit eurot)," lisas Šmõhal.

Ukraina lendurid läbisid USA-s F-16 väljaõppe

Pärast Ühendriikides F-16 hävituslenduri väljaõppe läbimist jätkavad Ukraina piloodid treenimist Euroopas, kirjutas reedel portaal Unian.

"Muidugi ei ole koolitusprotsess lõppenud. Nüüd naasevad lendurid Euroopasse ja jätkavad ettevalmistusi, et tulevikus Ukrainasse jõuda ja oma ülesannete täitmist jätkata," ütles Ukraina õhujõudude esindaja Ilja Jevlaš teleusutluses

"Tegelikult on see protsess pidev ja katkematu. Koolitatakse mitte ainult piloote, vaid vastavalt ka insenere, kes hakkavad täitma oma ülesandeid ja jagavad kogemusi ametivendadega Ukrainas, et tõrjuda tõhusalt vaenlase õhurünnakuid," lisas ta.

Temalt küsiti ka, millist mõju võib oodata esimestelt F-16 hävitajatelt pärast Ukrainasse saabumist.

"Isegi kaks lennukit suudavad täita õhuruumis ülesandeid ja loomulikult on see tugevdus, sest meil on väga vaja lennukeid, mis uuendaksid meie lennuparki. Praegu on meil kahjuks aegunud nõukogudeaegsed lennukid," lisas kõneisik.

Ta märkis, et hävitajad F-16 tugevdavad Ukraina õhuruumi patrullimist ning suudavad täita ka löögiülesandeid rindejoonel.

Uniani teatel on esimene rühm Ukraina lendureid väljaõppe F-16 lennukitel Ühendriikides Arizonas asuvas sõjaväebaasis juba läbinud. Arizona rahvuskaardi pressiesindaja Erin Hannigan ütles, et väljaõppe läbimine on kriitiliselt tähtis samm moodsate Ameerikas toodetud hävitajate jõudmisel Ukraina taevasse.

Õhujõud teatasid hiljuti, et USA hävitajate F-16 esimesed hooldajad on hakanud  välisõppustelt Ukrainasse naasma.

Ukraina ründas öösel mitut sihtmärki Krimmis

Ukraina sooritas ööl vastu reedet õhurünnakuid mitmele sihtmärgile Venemaa poolt okupeeritud Krimmis, vahendasid The Kyiv Independent, Ukrainska Pravda ja Reuters.

Neljapäeva õhtul oli plahvatusi kuulda Aluštas ja Simferoopolis. Venemaa väitis alguses, et hävitas kõik raketid, kuid veidi enne südaööd väitis Krimmi peaminister Sergei Aksjonov, et Simferoopolis hukkus õhurünnaku tagajärjel kaks tsiviilisikut.

Krimmis asuv Ukraina partisanirühmitus Atesh väitis, et Aluštas sai pihta sõjaline taristu, samuti lähedal asuv sõjaväebaas.

Sotsiaalmeedia allikad teatasid tulekahjust sõjaväebaasis ja plahvatuste helidest ka Sevastopolis kell kolm öösel.

Ukraina ei andnud hommikul rünnaku kohta ametlikku teavet.

Venemaa on okupeerinud Krimmi poolsaart ja osa Ida-Ukrainast alates 2014. aastast.

BREAKING:

Major Ukrainian ATACMS strikes against Russian radar stations in south-eastern Crimea pic.twitter.com/jmuLegHSZT

— Visegrád 24 (@visegrad24) May 23, 2024

Loud explosions in Alushta, -occupied Crimea.

Local partisans have taken credit for the attack that caused "significant damage to the communications infrastructure" & caused numerous casualties.

Resistance to Russia's occupation is growing stronger. pic.twitter.com/Y3lP8gegEn

— Jason Jay Smart (@officejjsmart) May 24, 2024

ISW: Ukraina ründas droonidega sihtmärke Venemaal Tatarstanis

Ukraina meedia Suspilne andmetel tabas Ukraina neljapäeval kaitsetööstuse sihtmärke Kaasanis ja Nižnekamskis Venemaal Tatarstanis ehk Ukraina piirist üle tuhande kilomeetri kaugusel.

Ka Venemaa meedia teatas, et Tatarstanis asuvast Nižnekamski elektrijaamast ja naftatöötlemistehasest tuli töötajaid evakueerida. Vene meedia teatel aga droonid tõrjuti.

USA mõttekoda Institute for the Study of War (ISW) võrdles oma päevaaruandes Ukraina viimast rünnakut teisel aprillil toimunud rünnakuga Tatarstanis ja märkis, et sellised rünnakud näitavad Ukraina võimet rünnata sügaval Venemaal asuvaid sihtmärke.

Video of a UAV attack in Nizhnekamsk in Tatarstan this morning. It appears at least one UAV was shot down.https://t.co/zfybCzUg8J pic.twitter.com/LWVdZ3kKMn

— Rob Lee (@RALee85) May 23, 2024

Zelenski: Ukraina ja Norra julgeolekuleping allkirjastatakse esimesel võimalusel

Ukraina ja Norra on lõpetanud kahepoolse julgeolekulepingu teksti, mis allkirjastatakse esimesel võimalusel, teatas neljapäeval president Volodõmõr Zelenski.

Zelenski pidas enne teate tegemist telefonivestluse Norra peaministri Jonas Gahr Størega.

"Mul oli telefonivestlus Norra peaministriga, kes tänas konkreetsete tegevuste eest Venemaa isoleerimiseks. Arutasime olukorda lahinguväljal ja kaitsekoostööd. Meie meeskonnad on viimistlenud kahepoolse julgeolekulepingu teksti, mille allkirjastame esimesel võimalusel," rääkis Zelenski.

Ukraina president lisas, et peaminister kinnitas Norra osalemist Ukraina rahutippkohtumisel.

Ukrinformi andmetel on Ukraina sõlminud üheksa julgeolekulepingut: Ühendkuningriigi, Saksamaa, Prantsusmaa, Taani, Kanada, Itaalia, Hollandi, Soome ja Lätiga.

Norra teatas neljapäeval, et sulgeb Vene piiri turistidele, millega kaob nende viimane võimalus otse Euroopa Schengeni alale pääseda.

"Alates 29. maist ei saa enamik Vene turiste enam Norrasse siseneda," täpsustati valitsuse teadaandes.

Norral ja Venemaal on 198 kilomeetrit ühist piiri.

Norra teatas ligi 175 miljoni euro suuruse sõjalise abipaketi saatmisest Ukrainasse

Norra teatas 23. mail uuest sõjalise abi paketist Ukrainale, mille väärtus on ligikaudu 175 miljonit eurot.

Pakett on Rahvusvahelise Ukraina Fondi (IFU) egiidi all, mida rahastavad ühiselt Ühendkuningriik, Holland, Norra, Taani, Rootsi, Leedu ja Island. Toetus läheb õhutõrje, mereväe võime, radarite, droonitõrjesüsteemide ja paatide tarnimiseks.

"Seisame Ukraina kõrval ja toetame neid seni, kuni vaja," ütles Norra kaitseminister Bjorn Arild Gram. "Ukrainlastel on hädasti vaja rohkem relvi ja sõjavarustust. Rahvusvaheliste fondide kaudu antav toetus on üks paljudest olulistest panustest."

Norra on viimasel ajal suurendanud kaitsetootmist – nii sisemaiste vajaduste kui ka Ukrainale antava abi jaoks. Oslo eraldas jaanuaris Ukraina abistamiseks 2 miljardit Norra krooni (175 miljonit eurot).

Ukrainale antavat rahvusvahelist abi jälgiva Kieli Maailmamajanduse Instituudi andmetel on Norra 2024. aasta veebruari seisuga Ukrainale eraldanud ligi 2 miljardit eurot.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1240 sõdurit

Ukraina relvajõudude reedel esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 498 940 (võrdlus eelmise päevaga +1240);

- tankid 7635 (+13);

- jalaväe lahingumasinad 14 775 (+27);

- suurtükisüsteemid 12 902 (+42);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1080 (+3);

- õhutõrjesüsteemid 813 (+0);

- lennukid 356 (+1);

- kopterid 326 (+0);

- strateegilised ja taktikalised droonid 10 401 (+10);

- tiibraketid 2209 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 17 569 (+56);

- laevad / paadid 27 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- eritehnika 2101 (+7).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.