Automaksu eelnõu on nüüd jõudnud omadega riigikogu rahanduskomisjoni. Euroopa Komisjoni kriitikat registreerimistasude suhtes on uues eelnõus arvesse võetud. Samas jätkuvad endiselt arutelud selle üle, mida teha autodega, mis aktiivselt liikluses ei osale ja mille registrikanne on peatatud.

Eesti 200 soovib nimelt, et kui peatatakse auto registrikanne, siis ei peaks autoomanik enam maksma ka aastatasu. See tähendab, et kui autoomanik jätab auto hoovile või garaaži seisma, siis saaks sellest ka riiki teavitada ega peaks enam iga-aastast automaksu tasuma.

Reformierakond on aga selle vastu. "Survegrupp on need vanaautode omanikud. Meile tuuakse näiteks pensionär Valeri Kirssi, kel on 110 vanaautot, et kuidas tema jõuab seda maksu maksta. Ka mina sõidan aeg-ajalt mööda Eestimaad ja näen, et majade ümber on kõikides valdades "tehnikatalud", kus mõne maja ümber on kuus kuni kümme autot. Me tahame ikkagi, et need ei jääks loodust reostama," selgitas Akkermann.

Akkermann ütles, et kui nendele autodele kehtiks samuti automaks, julgustaks see autoomanikke viima autosid hoopis ümbertöötlemisele.

"Küsimus on selles, et me ei saa seda perspektiivi päris autoentusiastide järgi panna, keda on väga vähe. Me peame vaatama, et Eesti külades ja korteriühistute parklates sellised peatatud registrikandega autod ära viidaks," ütles Akkermann.

Akkermanni sõnul on juriidilistest isikutest vanaautode omanikele automaksu eelnõus ette nähtud juba ka maksuleevendus. Nendele hakkab kehtima vanusekoefitsent, kus vanemate vanaautode eest peab maksma madalamat maksu. See puudutaks tema sõnul näiteks nii Neinar Seli kui ka Laitse rallipargi vanaautode kollektsiooni ja selliste vanaautode aastane maks oleks Akkermanni sõnul kuskil 50 eurot auto kohta.

Automaks – varamaks või keskkonnamaks?

Toomas Uibo Eesti 200-st ütles aga, et tegelikult ei ole küsimus üldse vanaautodes, vaid hoopis põhimõttelisem. Uibo näeb maksu eeskätt keskkonnamaksuna.

"Ühest küljest tahame me nügida inimesi säästlikumate autode poole. Meil on olemas keskkonnaaspekt – tahame näiteks vähendada autostumist, et teed rohkearvuliste autode all ei laguneks. Nüüd, kus me selle maksuobjekti sealt eemaldame – me ei emiteeri neid kasvuhoonegaase, me ei koorma teid ega ka tekita liiklusummikuid – siis riik ikkagi ütleb, et maksu ta tahab ikkagi. Meie jaoks on see selline koht, mis ei lähe meie vaadetega kokku," lausus Uibo.

Annely Akkermann sõnas, et tegu on siiski eeskätt varamaksuga. "Mootorsõidukimaks on algsest plaanist liikunud rohkem varamaksu suunas. Seetõttu minu seisukoht on, et registrikande peatamine ei peaks peatama ka automaksu. Tegu on pigem varamaksu kui kliimateadlikumale teele suunamisega. Kuigi ka need aspektid on seal olemas," märkis rahanduskomisjoni esimees.

Uibo rõhutas, et Eesti 200 on registrikande peatamise suhtes olnud samal seisukohal juba alates automaksu arutelude algusest ning see ei tohiks tulla kellelegi üllatusena.

"Väga paljudel inimestel on sõidukid, mida nad kasutavad ainult hooajaliselt, näiteks talvel või suvel. See ikkagi koormab ebaõiglaselt, kui riik ütleb, et kui sul seisab hoovis üks ese, mis näeb auto moodi välja, siis riik küsib selle eest automaksu," märkis Uibo.

Sotsiaaldemokraadist rahanduskomisjoni liige Tanel Kiik lausus, et ka nende hinnangul peaks registrist maas olevatele autodele tegema erisuse, aga sotsid on valmis kokkuleppe nimel tegema kompromisse.

"Meil on tõesti olnud siin Eesti 200-ga sarnane positsioon. Kui me räägime automaksust eeskätt selles kontekstis, et maksustatakse ka keskkonnamõju, siis on ju selge, et auto, mida ei kasutata, seda keskkonnamõju ei tekita. Loomulikult eraldi küsimus on romude teema. Need keskkonnale ja ruumile mõjuvad negatiivselt, aga kui räägime autodest, mida kasutatakse hooajaliselt või mis on museaalid, siis nende puhul on küll kindlasti mõistlik, et täie koormusega maksu ei rakendata," selgitas Kiik.

Laual on ka kompromissettepanek

Kiik lausus, et valmisolek kokkuleppeid sõlmida on tegelikult koalitsioonis olemas. Ka Uibo lausus, et Eesti 200 on alati valmis kompromissideks.

"Kindlasti ei näe me seda, et siin saab üks päev auto registrisse panna ja kohe järgmine päev maha võtta. See ei ole kindlasti mõistlik. Siin tulekski kokku leppida, et mis oleks see periood ja kui pikalt seda saab teha ja nii edasi. Paraku, jah, ei ole rahandusminister soovinud seda ikkagi arutada," lausus Uibo.

Uibo ütles, Eesti 200 on valmis saatma eelnõu riigikogus teisele lugemisele kohe, kui saavutatakse kokkulepe. "On pakutud välja ka üks kompromissettepanek, et teatud vanusest autode puhul rakendada seda aastamaksu, aga me ei ole veel selle laua taha jõudnud," märkis Uibo.

Küsimusele, millal arutelud jätkuvad, lausus Uibo, et seda peaks küsima rahandusminister Mart Võrklaeva käest. "Ma olen seda ka Reformierakonna käest küsinud, et kunas me siis kokku saame – ootame aega," märkis Uibo.

Akkermanni sõnul peaksid arutelud riigikogus jätkuma järgmisel nädalal.