Harkivi suunal Vene vägede poolt rinde avamine oli ukrainlaste jaoks küll mõningane üllatus, kuid praeguseks on esimene rünnakulaine peatatud, juurde toodud reserve, asutud mõnes kohas vasturünnakule ning väidetavalt ühes kohas ka Vene väed piiri taha tagasi surutud, ütles Väli.

See, et Ukraina väed polnud Vene vägede Harkivi oblastisse sissetungiks täiesti valmis, oli mõningane üllatus, märkis Väli.

"Ma arvan, et üks põhjus oli selles, et nähti küll Vene vägede koondamist piiri äärde, aga arvati, et see pole nii suur jõud, et rünnakule asuda. See on ka venelastele kätte maksnud, sest nüüd on jõud otsas ja selleks, et rünnakuga jätkata, peavad nad uusi vägesid tooma. Räägitakse, et tahetakse suurendada seda koosseisu 50 000, isegi 70 000 meheni," lausus ta.

Väli lisas, et see aeg, mis Vene vägede koondamine aega võtab, annab ukrainlastele hingetõmbeaega ning nad saavad ka ise reserve juurde tuua ja kasutada nüüd juba saabuma hakkavat lääne relvaabi.

Venemaa võimalik eesmärkide kohta märkis Väli, et üks oli tõmmata rindejoon pikemaks ning kurnata sellega Ukrainat, kellel on samuti probleeme inimjõu rindele saatmisega.

"Teine, väga oluline eesmärk oli tekitada puhvertsoon Belgorodi juurde, et ukrainlased ei saaks Belgorodi enam nii tihedalt rünnata. Ilmselt tuleb ka teine (Vene vägede) rünnakulaine, ei ole võimatu, et seda ajastatakse Šveitsis toimuva rahukonverentsiga," lausus Väli.

Vene väed pole aga esimese rünnakulainega jõudnud Harkivile nii lähedale, et linna saaks rünnata suurtükkidega. Selleks on venelastel vaja jõuda vähemalt 25 kilomeetri kaugusele Harkivist, ütles Väli.

"(See) oleks piir, kus venelased saaksid tulejõudu kasutada palju laiemalt linna suunas," lausus ta.

Seni, kuni reservid saabuvad, konsolideerivad venelased puhvertsooni ümber Belgorodi ning aktiivset edasiliikumist Harkivi suunas oodata ei ole, ütles Väli.