"Valimisstuudio": rohereformid, Rail Baltic ja EL-i laienemine
ETV neljandas valimistuudios väitlesid erakondade esinumbrid Euroopa Parlamendi valimistel. Teemadeks olid Euroopa konkurentsivõime ja rohereformid, julgeolek ja Euroopa tulevik.
Stuudios väitlesid Marina Kaljurand (SDE), Riho Terras (Isamaa), Urmas Paet (Reformierakond), Martin Helme (EKRE), Mihhail Kõlvart (Keskerakond), Margus Tsahkna (Eesti 200), Evelyn Sepp (Rohelised) ja Lavly Perling (Parempoolsed).
Kas rohereformid aitavad Euroopa majanduse kiiremale kasvule?
Kõik peale Martin Helme ja Lavly Perlingu vastasid jaatavalt.
Marina Kaljurand ütles, et sotsiaaldemokraadid on algusest peale toetanud rohepööret ja seda kohustust, mille on võtnud nii Euroopa Liit kui ka Eesti. "Nii ambitsioonikalt, kui ta 2019 välja käidi, ei ole ta paraku õnnestunud," nentis Kaljurand. Ta loetles põhjustena erinevaid kriise, nagu Covidi-kriis, energiakriis ja julgeolekukriis.
Teiste põhjustena nimetas Kaljurand seda, et ei ole leitud piisavalt rahalisi vahendeid. "See üleminek siiamaani ei ole olnud inimestele arusaadav ja õiglane, toimunud on meeletu vastandumine, mis ei tööta sellele leppele kasuks," lisas ta.

Riho Terras lausus, et rohepöörde eesmärk on olnud õilis, kuid teed sinna on olnud väärad. "Tänases julgeolekupoliitilises olukorras ei saa olla rohepööre fookuses. Fookuses peab olema Ukraina sõja võitmine," sõnas Terras. Ta märkis, et julgeolekule keskendumine ei tähenda seda, et puhtama looduse poole liikumine oleks vale.
Lavly Perling sõnas, et kliimaeesmärgid on õiged ning nende poole tuleb liikuda. Ta märkis, et Parempoolsed on seisukohal, et kliimaeesmärgid peavad alati olema seotud majanduseesmärkidega. "Peame lähtuma sellest, et majanduses säiliks konkurentsivõime," sõnas Perling.
Martin Helme lausus, et EKRE on selgelt vastu "sellele kliimahüsteeriale, mis toimub". "Selge on see, et Euroopa majandus käib alla, Euroopa deindustrialiseerub, inimeste elatustase langeb selle rohejutu tõttu," ütles Helme. Ta lisas, et kliima on kõikunud läbi terve planeedi ajaloo ega sõltu sellest, kas inimesed sõidavad autoga või jalgrattaga.
Tema sõnul on tegemist totalitaarse plaanimajanduse plaaniga, mis tuleb otsustavalt tagasi lükata.

Urmas Paet märkis, et juba praegu on toimunud tohutud keskkonna ja majanduse alased muutused. "Need peavad jätkuma. Ma arvan, et enamik Eesti inimesi on täna väga rahul selle keskkonnaolukorraga, mis meil on täna, võrreldes 30 aasta taguse ajaga," ütles Paet.
Mihhail Kõlvart ütles, et kui me peaksime valima filosoofiliselt prioriteetideks kas julgeoleku, majanduse või rohepöörde, siis globaalses plaanis on loogiline, et kliimaneutraalsus on vajalik selleks, et vältida katastroofi ehk see peaks olema peamine prioriteet. Ta nentis, et päris elus on aga nii, et kui tuleb kriis, siis unustatakse need prioriteedid. "Kui täna Saksamaal söekivi on legitiimne energiaallikas, siis ma küsin, miks Eestis põlevkivi ei peaks olema?"
Ta rääkis, et prognooside järgi nõuab rohepööre investeeringuid, mida majandus ei võimalda.
Margus Tsahkna ütles, et ei ole mõtet minna eitama protsessi, mis juba käib. "Peame tegelema kahe asjaga. Esiteks, kogu energiapoliitika, mis puudutab seda, et läheme iseseisvaks roheenergia kasutajaks Euroopas. Selle eest peame tänama Putinit, kes alustas sõda Ukrainas, väga palju on ära tehtud. Teine on tööstuspoliitika," lausus ta.

Eesti peaks Tsahkna sõnul vaatama, mida läbi innovatsiooni ja suurte investeeringute majandusse rohepöördega seoses tuua. "Rakendame rohepöörde meie majanduse ette," lausus Tsahkna.
Evelyn Sepp võrdles rohepöörde finantseerimismehhanisme kaitsetööstuse ühishankega EL-i tasandil. "Tegemist on võlakirjainvesteeringutega. Kindlasti on mingis etapis võimalik kaaluda ka üle-euroopalise maksu või suurema maksukoormuse valikut," sõnas Sepp.
Ta ütles, et rohepööre on majanduse konkurentsivõime tõstmise küsimus.
Helme vaidles Sepale vastu.
"Kui me vaatame, kuidas Euroopa majandus globaalses konkurentsis edeneb, siis see on ju katastroof. Ilmselgelt kogu see regulatiivne koormis, mis rohepöördega lisandub pöörase tempoga, tapab ära Euroopas nii innovatsiooni, ekspordivõime kui ka võimekuse majanduses kasvada," ütles Helme. Ta lisas, et EKRE on vastu üle-euroopalistele maksudele ja sellele, et Brüssel võtab Eesti riigi eest laenu.

Kaljurand märkis, et Euroopal ei ole võimalik tegeleda kriisidega ükshaaval.
"Julgeolek on ja jääb prioriteediks, keegi ei vaidle vastu, aga samal ajal me peame tegelema nii roheleppe, digipöördega, majanduse konkurentsivõimega jne," sõnas ta. Ta lisas, et rohevõlakirjad on juba olemas, aga pole ettevõtetele atraktiivsed.
Kas te toetate Rail Balticu kiiret valmisehitamist?
Paet, Perling, Kaljurand, Tsahkna ja Kõlvart vastasid jaatvalt. Helme ja Sepp vastasid eitavalt. Terras ei võtnud selget seisukohta.
Helme nimetas Rail Balticut hullumeelseks projektiks. Ta märkis, et Rail Balticut müüakse kui keskkonnasäästlikku transpordilahendust.
"See on eluaeg olnud ulmejutt. Me kõik teame, et mingit rongi ei tule, ja kui tuleb, siis sellega ei saa kaugemale kui Lätti," lausus ta. "Projekt, mida meile algselt müüdi kogukuluga viis miljardit, on jõudnud tänaseks olukorda, kus kogukulu – me räägime 40 miljardist eurost."
Terrase hinnangul peaks projektile tegema auditi. "Ühendus on vajalik. Transpordiühendused tervikuna on erakordselt olulised ka majanduse arengule ja kui sinna on juba investeeritud, siis tuleb see valmis ehitada kiiresti, aga mitte nii, et me ei tea kui palju see meile maksma läheb," sõnas Terras.

Sepp nimetas projekti täielikuks katastroofiks. "Kümnekordne kallinemine – me ei saa seda, mida meile lubati. Me ei saa lõikude kaupa kiirraudteed, me ei saa kahte rööpapaari," sõnas ta. Tema hinnangul hakkab Rail Balticu rongipilet tulevikus olema kallim kui lennukipilet.
Perlingu sõnul on kuulumine Euroopasse olnud Eesti jaoks hea projekt, kuid Eesti võtab ka üle norme, mida ei suuda kohandada oma õigus- ja kultuuriruumi.
Paet ütles, et Eesti kuulumine Euroopa Liitu on olnud palju põhimõttelisem. "Eesti jaoks on Euroopa liitlastega koos olemine väga põhimõtteline ja eksistentsiaalne keskkond," sõnas ta.
Paet ütles, et 21. sajandil peaks olema elementaarne, et Eestist on ka mujale Euroopasse raudteeühendus. "Okei, seda konkreetset projekti tuleb analüüsida. Seal on asju, mida ei pea nii uhkelt tegema," lausus ta. "Kuidas saab olla selle vastu, et meie geopoliitilises asendis oleval riigil ei ole adekvaatseid ühendusi muu Euroopaga?"
Ta nimetas ka Rail Balticut ka julgeolekuprojektiks.

Tsahkna lausus, et Rail Baltic tuleb ehitada valmis. "Eesti 200 ütleb ka, et tuleb hakata planeerima tunnelit Eesti-Soome vahel," ütles Tsahkna. Tema hinnangul ei tohi olla kinni eurorahas, vaid tuleb vaadata ka erakapitali kaasamise suunas.
Kaljurand rääkis, et riigid kaitsevad enda huvisid rohkem kui mõtlevad vabale kaubavahetusele. "Covidi ajal me nägime kuidas piirid pandi kinni, riigid võitlesid igaüks enda eest. Praegu me näeme, et ettevõtluse alustamine mõnes teises Euroopa riigis on väga keeruline," ütles ta.
Ta nõustus, et Euroopa Liit reguleerib palju, kuid suurim takistus tema hinnangul on see, et riigid ei tööta üksteisega koostöös.
Kõlvart märkis, et 30 aasta jooksul kasvas USA majandus kaks korda kiiremini kui Euroopa oma. "Selleks on kaks põhilist põhjust. Esiteks, see on tingitud sellest, et Ameerika Ühendriigid tegelevad protektsionismiga, subsideerivad enda majandust, valivad prioriteetseid majandussektoreid – meie seda ei tee," lausus ta. Samuti lisas ta, et EL-i laienemine ja ülereguleerimine on viinud majanduse alla.

Kas Euroopa Liidu edasine laienemine on Eestile kasulik?
Kõik peale Helme ja Kõlvarti vastasid jaatavalt.
Sepa sõnul Eesti võidaks EL-i laienemisest. "Väikeste riikide puhul on see laienemine julgeolekugarantii, see on midagi, mis muudab EL-i sissekujunenud dünaamikat. See annab uusi võimalusi, parandab konkurentsivõimet," lausus ta.
Sepp ütles, et roheliste hinnangul peab EL-i siseturg olema vaba, mis annab omakorda tõuke väikestele ettevõtetele ja riikidele.
Helme lausus, et Euroopa Liit on täiesti valel arengusuunal. "Kui me räägime konkurentsivõimest, siis vahe USA-ga on see, et Ameerikas osariigid saavad valida erinevaid poliitikaid," ütles ta. Tema hinnangul peaks konkurents EL-i riikide vahel samamoodi majandust edasi viima. Selle eeldus oleks see, et Brüsselilt võetakse otsustusõigust vähemaks, lisas ta.
Ta ütles, et laienemisel on mitu negatiivset riski ja aspekti, millest ei räägita. Helme sõnul peaks Eesti peab võitlema selle eest, et ei muutuks EL-is "pealemaksjaks riigiks". Ukrainast tööjõu äravõtmist nimetas ta amoraalseks.
Tsahkna arvates on EL-i laienemine Eesti eksistentsiaalne huvi. "Kõik hallid, neutraalsed alad Venemaa naabruses tähendavad Venemaa agressiooni, jätkuvat sõda," lausus ta. Laienemisega kaasnevad tema hinnangul ka võimalused, eriti inimressursi näol.

Perling ütles, et Parempoolsed toetavad laienemist. "Nii julgeoleku aspektist, majanduslikust aspektist kui ka väärtusruumi aspektist," sõnas ta. Ühisturgu nimetas ta EL-i suurimaks väärtuseks.
Kõlvarti sõnul liigub EL suunas, kus otsustusvõime ja kiiruse säilitamiseks, tuleb ühehäälsusest loobuda. "Ma arvan, et see ei ole Eesti huvides," ütles ta. Sellest loobumine tähendaks tema hinnangul Eesti jaoks suveräänsuse kaotamist.
"Kui täna peaks Ukraina EL-iga liituma, siis suur osa, umbes 70 miljardit EL-i toetustest põllumajandusele, oleks suunatud Ukrainale," ütles Kõlvart. Ta lisas, et selle tagajärjel väheneks toetus Eestile 20 protsenti.
Kaljurand lausus, et EL-i ühehäälsuse kaotamine olulistes kriisiolukordades on õigustatud. "Ma ütlen ka seda, et Euroopa Liidu tugevus on Euroopa Liidu ühtsuses. Eesmärk peab olema konsensuse ja ühehäälsuse saavutamine, aga kui me oleme jõudnud sinna, kus me oleme täna – iga kord kui räägitakse Ukrainast ja sanktsioonidest või sõjalisest abist, läheb lahti lehma kauplemine ja me teeme Orbanile ühe järeleandmise teise järel, siis kuskil on piir," rääkis Kaljurand.
Terrase arvates tuleks Orbanilt nii kaua raha ära võtta, kuni ta käitumine paraneb. "Orbani käitumine on mõistusevastane," ütles Terras.
Ta märkis, et EL-iga liituvatele riikidele peavad kehtima samad reeglid, mis kehtisid Eestile. Ta lisas, et Eesti jaoks on julgeolekuküsimus, et EL-i laienemine toimuks.
Toimetaja: Valner Väino
Allikas: "Valimisstuudio", saatejuhid Liisu Lass ja Andres Kuusk